Kehtestas saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajasse kokkuleppe. Selle alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte. Pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi
3. Millele oleks võinud kulutada relvastuse tootmisele läinud raha ? Oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 4. Iseloomusta lühidalt külma sõja kriise Euroopas 1950.-1960. Aastatel (tähtsamad kriisipiirkonnad, osalised, kriiside põhjused, kuidas need lahenesid). - Verine Korea soda Põhja- Ja Lõuna-Korea vahel. Lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.Kuuba (ehk kariibi) raketikriisiks, Lahensed rahumeelselt. 5. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? 1961. Aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Ning see mutus pea kolmekümneks aastaks jagatud euroopa sümboliks. 6. Leia kaardilt külma sõja aegsed kriisikolded kolmandas maailmas ning sõnasta iga kriisi puhemise põhjus. Kuuba Kriis, NSV soovis sinna oma rakteid viia ning USA oli selle vastu.
Kuuba raketikriis oli üks teravamatest külma sõja kriisidest. See kriis toimus Kariibi meres asuva Kuuba saarel. 1950.aasta lõpus haaras seal relva jõul võimu Fidel Castro. Ta hakkas kehtestama saarel kommunistliku diktatuuri. Fidel sõlmis Nõukogude liiduga salakokkuleppe ning saarele toodi NSV-liidu tuumarakete. USA aga kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. Kuuldes seda NSV liit hakkas Kuubat käitsma ja USA ning NSV vahel puhkes tüli mida hakkati hüüdma Kuuba raketikriisiks. Ma valisin selle kriisi, sest arvan, et kui Nõukogude liit ei oleks nõus USA-ga mitte võidelda siis oleks suur tuumasõda. Kus oelks hukkunud üle 1000 inimese võibolla rohkem. Surevad süütud inimesed ja isegi kui ei sure ss majandulsikult oleks saar juba surnud. Sest tuumalt jäänud molekulid kahjustaksid kõik. Ma arvan et rahvusvahelised sihted külmasõja ajal olid väga pingsed. Sest kõik riigid võistlesid oma vahel ja ei usaldanud mitte kellegile
Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Mitu kriisikollet tekkis Aasias. Korea sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. See lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960.-1970. aastatel Indo-Hiina poolsaar Kagu-Aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt. Nikita Hrustsov oli Nõukogude Liidu juht. Kõigest hoolimata toimus siiski Ida ja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul. Suureks sammuks võidurelvastumise ohjeldamisel oli tuumarelva leviku tõkestamise leping, millele kirjutas alla 100 riiki. Allkirjastati ka USA ja NSV Liidu kokkuleppeid relvastuse piiramise kohta.
Kommunistliku põhja koread toetasid hiina ja NSV liit Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt Lääne- Euroopa riikidelt. Olukord Koreas jäi samaks maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks. Üks kuumemaid piirkondi oli 1960-70 aastatel Indohiina(Vietnam) poolsaar kagu-aasias. Sõda lõppes USA jaoks lüüasaamisega ning kogu Vietnam langes kommunistide võimu alla. Kahe üli riigi vahel puhkes ka vastas seis Ladina-Ameerikas, mida nimetati Kuuba raketikriisiks, ähvardas lõppeda tuumasõjaga. See väljavaade ehmatas nii NSV liidu kui ka USA juhte. Raketid viidi ära, Kuuba kriis lahenes seega rahumeelselt Pingelõdvendus: pärast Stalini surma 1953 tekkis maailmas lootud et USA ja NSV liidu suhted võivad paraneda. Varsti pärast Kuuba kriisi lahenemist sõlmiti leping millega NSV liit,USA ja Sbr kohustusid mitte katsetama tuumarelvi: atmosfääris, kosmoses ja veeall. Suureks sammuks võidurelvastumise
Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega taheti nidata seda, kes on konfliktis sdi. Sdistati vastaspoolt. USA arvas, et Nukogude Liit paigutas oma tuumaraketid Kuubale ja et nemad on sdi. Nukogude Liit nimetas sseda Kariibi kriisiks, sest USA kehtestas laevasidukeelu Kuuba mber Kariibi meres. Erinevate nimetuste andmist kasutati selleks, et saaks nidata maailmale, et vastaspool on sdi. 1959 tuli Kuubal vimule Fidel Castro. Enne teda oli vimul diktaator Battista.
Tänu sellele saab USA Vietnamis lüüa kuna doktriin käsib lõpetada otsesed pingelised vastaseisud. Kriis lõppebki sellega, et NSVL viib raketid ära ja Usa peatab karantiini. NSVL i ajaloos kutsutakse seda Kuuba kriisiks ja selle põhjustas USA. Lääneriigid aga nimetavad seda Kariibi mere kriisiks, süüdi on Kuuba sotsialistli kord mis nüuab Eisenhoweri doktriini käikulaskmist, ning pärast külma sõda nimetatakse kriisi lihtsalt ,,Raketikriisiks" Berliini kriisid: I Berliini kriis Berliini blokaad II Berliini kriis 1958 - II Berliini kriisi põhjustas Hurshovi ultimaatom, mida ta nõudis, et kõik väed tuleb lääne berliinist välja viia kuue kuu jooksul, ja Lääne-Berliin tuleb kuulutada vabalinnaks (st, et kõik võivad seal vabalt liikuda, tegelikult ei lasknud aga venelased ise oma inimesi sinna). See kriis lõppes Hurshovile edutult, sest Lääne Berliin ja Lääneriigid seisid selle vastu.
annaabi.ee 
