Optimistlikke ootusi reiside arvu kasvu suhtes toetab ka viimaste aastate kogemus, mille põhjal ei jäta inimesed isegi majanduslikult raskematel aegadel välisreise tegemata, vaid otsivad odavamaid reisimisvõimalusi või teevad lühemaid reise. Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 seab üldised suunised Eesti turismisektori arendamiseks. Arengukavas väljatoodud eesmärkide saavutamiseks koostatakse konkreetsetele tegevustele keskenduv rakendusplaan. Rakendusplaanis keskendutakse detailsemalt erinevatele turismiliikidele (nagu näiteks maaturism, kultuuriturism, konverentsiturism, erihuvidel põhinevad turismiliigid jne), konkreetsetele toetusprogrammidele ja valitud sihtturgudele. Turismi arendamine on kajastatud ka omavalitsuste arengukavades ja üldplaneeringutes, maakondlikes arengustrateegiates ja maakonnaplaneeringutes ning omavalitsusüksuste arengukavades. Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi
juhtimine. Igaüks neist kirjeldab kindlat aspekti poliitikaplaneerimises, kuid tervikuna vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu aastaks 2020 jõuda tahetakse ning mida selleks teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega. Joonis 1. Strateegia ülesehitus Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. [2] Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika on aastaks 2020 oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti on: Lõimunud rahvusvahelisse ärikeskkonda Eesti ettevõtja on tunnustatud ja lugupeetud partner nii Stockholmis kui Peterburis, nii San Fransiscos kui Shanghais
edulugude puhul ka ekspordi arendamise meetmed. 12 "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020" koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava ,,Eesti 2020" Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondade üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid.
Metsanduse arengukava koostamist koordineeris Keskkonnaministeerium. Arengukava töötati välja koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Lisaks kaasati parema oskusteabe saamiseks ning arengustsenaariumite väljatöötamiseks eksperte. Olulise tähtsusega riigielu küsimusena kuulub metsanduse arengukava kinnitamisele Riigikogus. Arengukava aruandlus selle täitmise, arengukavas ja selle rakendusplaanis seatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta (sh 10-aastase perioodi raiemahtude ülevaade) Vabariigi Valitsusele toimub läbi keskkonnategevuskava aruandluse. Metsanduslik seadusandlus Metsanduse arengud Eestis on sõltunud riigi poliitikatest ning erinevatel perioodidel valitsenud riigikordadest. Eestlastel on olnud suhteliselt tagasihoidlik roll metsandusliku seadusandluse kujundamisel viimastel sajanditel. Iseseisva majandusharuna algas metsamajanduse areng 18
annaabi.ee 
