TALLINNA TEENINDUSKOOL Alla Rajur ME13-KE CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Alla Rajur Tööohutus SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine......................................................... 4 1.1. Keskkonnasõbralikumad automudelid .......................................................4 2. Elektrienergia.....................................................................................................4,5 2
CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Alla Rajur ME13-KE Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine Kohustus vähendada autopargi heitkoguste hulka tähendab, et vanemate ja keskkonda rohkem saastavate mudelite kõrval peavad autotootjad arendama välja ja turustama keskkonnasõbralikumaid mudeleid. Mida edukamad on autotootjad keskkonnasõbralikemate autode kasutuselevõtus, seda rohkem annab stimuleerimissüsteem neile soodustust ehk niinimetatud heitkoguse üliühikuid.
Igal juhul võttis ta pakutud koha vastu: 21. juunil 1940 kell 22.20 andis ta president Konstantin Pätsile ametivande. Võimalik, et tema ja mõned ta ministrid lootsid, et nad suudavad vähemasti formaalsegi iseseisvuse säilitada (nn. Mongoolia tee), kuid tegelikkuses polnud neil pea mingit tegevusvabadust. Okupatsioonivõimud dikteerisid sisuliselt kogu nende tegevuse ning sundisid Varest korraldama uusi "valimisi", kus võis osaleda vaid üks opostisioonikandidaat, Jüri-Rajur Liivak. Järgnevalt esitas valitsus formaalse palve Eesti vastuvõtmiseks Nõukogude Liitu, mis rahuldati 6. augustil. 24. augustil paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. 29. novembril 1946 leiti ta kell 11.40 oma korteris vannitoa põrandalt surnuna. Tema surma asjaolud on täpsemalt selgitamata
teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste ● Ado Vedro ● Henrik Visnapuu 4. USU PÕHIMÕTTED
Erna Veeroja, tema järe. Tuli tööle Aino Salmisto. Praeguse tüüpprojekti järgi ehitatud koolimajas oli raamatukogu ette nähtud 2. koruse kõrvaltiiba. Ruum oli suur, kuid kappidega poolitatud. Nüüdseks on paljudes sellistes koolimajadest leitud raamatukogule paremad ruumid. Ka uues kooolimajas töötas raamatukoguhoidjana Aino Salmisto. 1976. aastaat oli aga ette nähtud vastavat klassikomplektide arvule kaks raamatukogutöötaja kohta ning Aino Samlisto kõrvale asus tööle Marika Rajur. Praeguseks on jällegi ette nähtud ainult üks raamatukoguhoidja koht. Töömaht on aga liiga suur. Tapa koolis on olnud vanadest aegadest peale ka lumelinnade ehitamine. Suur tõstuk tõstab valmis lumehunnikud ja kõik klassid koos tulevad õue enda klassi eest lumelinna võistlust pidama. Ehitatakse nii suuri kui ka väikesed asju. Aastate jooksul on ehitatud nii palju erinevaid kujusid ja esemeid. Küll liumägesid ja kindluseid, küll krokodille ja kilpkonnasid
17. juuni Eestisse tuli 90 000 punaväelast; Eestis olevad NSV Liidu väeüksused väljusid baasidest. NSV Liidu esinduse korraldatud meeleavaldus Tallinnas, kohale oli toodud ka 21. juuni Petserimaa venelasi ja baaside töölisi; Johannes Varese valitsuse moodustamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse vastased Riigivolikogu valimised, kõik Eesti Töötava 14.–15. juuli Rahva Liidu vastaskandidaadid peale Jüri-Rajur Liivaku kõrvaldati. Eesti Vabariigi säilitamist toetav meeleavaldus Kadriorus pärast Eesti-Läti 18. juuli jalgpallimaavõistlust. 19. juuli J. Laidoneri arreteerimine ja Venemaale küüditamine. Vast valitud marionettriigivolikogu kuulutas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks 21. juuli Vabariigiks. 22. juuli Sama riigivolikogu "otsustas” paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liitu. 30. juuli K
annaabi.ee 
