Kohaliku kliima destabiliseerimine. Kliimavöötmed nihkuvad pooluste suunas ja mäestikes kõrgemale. Keskkonna muutused astmeliselt ( ,,Six degrees could change the world" filmi järgi; 2008) . Mark Lynas, National Geographic alaline autor, ütleb: ,,Globaalne soojenemine ei ole ainult keskmise temperatuuri tõus. Globaalne soojenemine täiesti muutub Maa ökosüsteemide funktsioneerimise, mille tulemusel mõnele rajoonidele tuleb põud, teistes rajoonides on üleujutus, või mõlemad õnnetused vahelduvad ühes kohas." Täna temperatuur tõusis umbes ühe kraadi võrra ülespoole seda temperatuuri mis oli tuhandete aastate jooksul. Sajandi lõpuks on võimalik temperatuuri surenemine terve 6 kraadi võrra. Ja igaüks neist kraadidest toob endaga hirmutavad muutused. Palju aastaid Mark Lynas kogus klimaatilise modellerimise tulemused, et teada saada kui palju iga
kuupäev säärane. Oli mõeldud ühelt poolt selleks, et näidata maailmale Balti riikide kokkukuuluvust ja teadvustamaks probleeme, okupeeritust; teisalt sooviti, et NSVl tunnistaks MRP salaprotokollide olemasolu (senini polnud tunnistanud). Balti kett ühendas kolme liiduvabariigi pealinnasid, pikkust üle 600 000 km. Osalejaid umbes 2 miljonit. Osalejate kokkutoimetamisel tehti ära väga suur töö. Olid ettemääratud kohad vastavalt rajoonidele. Rahvarinde poolt organiseeriti ka ühistransport. Kett läbis Eestit keskelt. Tulemus mingis mõttes oli, sest pärast keeti, sügisel NSVl rahvasaadikute kongress tunnistas MRP sadaprotokolli õigustühiseks. See ei kehti, mis seal oli. 1990. Toimusid kahed valimised. 24. veebruar valiti Eesti kongress. See pidi olema Eesti kodanike esindusorgan, see Eesti kongress tuli kokku märtsis, toimus esimene istung. Seal valiti ka Eesti kongressi tegevorgan, milleks sai Eesti
23. Veetranspordiehitised (lüüsid, laevatõstukid) Veetranspordi läbilaske ehitised töötavad kaheti: – Laevu liigutatakse ühest bjefist teise vee nivoo muutmise teel e. laevalüüsid – Kui laevu tõstetakse või langetatakse ühest bjefist teise koos veega täidetud kambritega e. laevatõstukid. • Kaasajal rajatakse ka kunstlikke vee teid e. laevatatavad kanalid. Neid rajatakse nii tasandikele kui ka mägistele rajoonidele. Viimased nõuavad laevalüüse või laevatõstukeid. Lüüsid LIIGITUS • Materjali järgi • Lüüsikambri arvukuse järgi • Lüüsi põhjaprofiili järgi • Laevade üheaegse liikumise suuna järgi • Materjal: betoon, raudbetoon, metall, puit jne. Vanimad puidust - palgiparvetuseks jõgedel. Kaasajal puitlüüse ei rajata. Enamlevinud betoon ja raudbetoon. • Kambrite arv: ühe- ja mitmekambrilised. Enamlevinud levinud ühe kambrilised lüüsid
Mõni kuu hiljem pärast plaani vastu võtmist hakati neidki näitajaid suurendama, viisaastaku lõpupoole olid nõudmised ligi 2 korda suuremad kui olid olnud varem. Parteiliselt hakati nõudma ka, et viisaastak viiakse ellu ennetähtaegselt, lõpuks taheti ellu viia koguni 3 aastaga. Viisaastakuplaani puhul tuleb rõhutada, et see ei piirdunud vaid väga üldiste numbritega, see oli ülimalt detailne, kirjutas ette regioonidele, suurtele linnadele, oblastitele, rajoonidele, kuidas seal tuleb tööstust arendada, missugusteks tähtaegadeks missuguste tootmismahtudeni tuleb jõuda. Kontrollarvud aastate kaupa kirjutati ette ka kõigile tööstusharudele ja suurematele tööstusettevõtetele. Rasketööstuse arendamine tähendas, et eelisarendatakse mitte kogu tööstust, vaid teatud tööstusharusid- ennekõike hankivat tööstust, nähti ette uute naftamaardlate, kivisöebasseinide, värvilise metalli leiukohtade, kaevanduste
annaabi.ee 
