akusatiiv, mis enamikus keeltes erineb omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab kindlatel tingimustel: g. täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse; h. sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju. Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, nimelt: i. konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme; j. rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust sõprade ja töökaaslastega; 3 k. samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas. Omastaval käändel puudub tunnus.
nimekiri, jäätis rosinatega - rosinajäätis, sooduspakkumine autorehvidele - autorehvide sooduspakkumine. Täiendi ühildumine Omastavaline täiend oma põhjaga ei ühildu, vaid säilitab esialgse kuju: Mari nukule, luuletuse lugemisel, ema raamatust. Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend. Omadussõnaline täiend ühildub enamasti oma põhjaga arvus ja käändes: suurele koerale, ilusa inimese, rumalatel poistel, vulisevas ojas. Sellel reeglil on mõned erandid: rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani üldse ei ühildu käändumatud omadussõnad: luteri,katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima,tipp- topp, vinks- vonks jts; asesõnad mis, kogu, oma, v
Eesti keeles võib täiendosa olla igasuguses vormis; nimetavas vaba voli, on tüvele lisatavate liidete arv piiratud. Eesti keeles (pronkssõdur), omastavas (lambakoer), sisseütlevas (vettehüp- võib ühele tüvele lisada kuni kolm tuletusliidet (seadus-lik-us- pamine), alaleütlevas (maalesõit), saavas (liikmeksastumine), ta-ma). Peale selle on eesti keeles selliseid liiteid, mis võivad rajavas (seninägematu), ilmaütlevas (peataolek), kaasaütlevas esineda ainult viimasena, ehk nendega edasituletisi moodusta- (näpuganäitamine) jne. da ei saa. Sellised liited on -lt (naiselikult), -sti (kangesti), -mine 170 171 (kolimine), -us (rumalus), -lus (paganlus) ja -ke(ne) (majakene)
suplemast), oskusrõõmu tunda (vrd oskab rõõmu tunda). Kõik täiendid vastavad küsimusele missugune? Osa täiendeid võivad peale selle vastata ka konkreetsematele küsimustele, nt venna (missugune? kelle?) raamat, ukseluruumidesse (missugune? kuhu?). Omadussõnaline täiend ühildub harilikult oma põhjaga arvus ja käändes, nt Kuulsast arstist räägiti imelugusid. Sellel üldreeglil on järgmised erandid: 1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline: a) eestäiend ühildub põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Jooksime selle halli kivini. Käisin vanade sõpradega kohtumas; b) järeltäiendi puhul on käändetunnus kas nii põhjal kui ka täiendil või ainult täiendil, ntKasvas see laps üles ilma ema/emata hellata. Kui põhjal on mitu järeltäiendit, kannab käändetunnust üksnes viimane täiend, nt Umbrohu ühes juurtega,
annaabi.ee 
