Linnad ja ehituskunst Rooma riigis * Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Kultuurihuviliste külaliste jaoks olid termides isegi raamatukogud ja lugemisruumid. Termides võisid käia ka vaesed. * Elanikk...
veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele. Rooma ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, pidulikumate ehitiste puhul kaeti see marmoriga. Roomast sai alguse ka kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine, need on ka suurimad erinevused, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest. Ehitiste välispind ja interjöör kaunistati aga endiselt kreekapäraste sammaste ning poolsammastega. See näide tõestab, et roomlased mitte ainult ei kopeerinud kreeklasi oma kultuuris, vaid arendasid seda edasi vastavalt võimalustele ja üldisele arengutase Roomlastele on suuremal või vähemal määral olnud eeskujuks Kreeka pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat Euroopa kultuuri
pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud. 1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile 1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva. 1817 - on teada, et keldris hoiti ülikooli tõldu, tulekustustuvahendeid ja ehitusmaterjale. 1827 - sõlmiti rendileping kaupmees J. R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas.
asukohaga endises linnusekraavis, mille pakse ja tugevaid seinu sobivalt keldri seinteks ära kasutada sai (ehitise seinte paksus on ca 2,5 m!) 1768 - alustab kindralfeldmarssal de Villebois' insenerkomando ehitustöid. Tellised toodi vana Maarja kiriku (u. praeguse ülikooli peahoone kohal) ja Toomemäel asunud piiskopilinnuse toonastest varemetest (linnus õhati 1708. a.). 1778 - valmib Püssirohukelder. Seest ligi 11 m kõrgune ehitis on Tartu insenerkomando poolt rajatutest ainus, mis tänaseni on säilinud. 1800 - Keiser Paul I kinkis Toomemäe koos kõigi ehitistega Tartu Ülikoolile 1809 - viimased tosin tonni püssirohtu viiakse lõpuks, pärast pikka kirjavahetust Tartu rae, kindralkuberneri ja sõjaministri Riia voliniku vahel, ära Narva. 1817 - on teada, et keldris hoiti ülikooli tõldu, tulekustustuvahendeid ja ehitusmaterjale. 1827 - sõlmiti rendileping kaupmees J. R. Schrammiga, kelle ettevõte seda õllekeldrina 69 aastat kasutas.