nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi sinna, kus oli hea muld, seega jäid soised piirkonand asustamata. Aja jooksul jagunes ka tööjaotus (põlluharijad ja karjakasvatajad) Pronksiajal võeti kasutusele ader, mis muutis põllu kündmise märksa lihtsamaks. Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Aletamiseks sobivad happelised mullad, kus tuhk annab väetisena suuremat efekti. Ja lisaks on paremad savikad, mitte liivased maapinnad. Põlispõllundusega oli üks ja sama põld väga kaua aega ühe ja sama koha peal. Põlispõllunduses kasutatikolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvas
väiksemateks lappideks. Need ribad või lapid kuulusid taludele. Sellega kaasnes väljasundus, s.o talude kohustus teha põllutöid üheaegselt. * Põlispõldudel kasutati kolmeväljasüsteemi. Kolmeväljasüsteemi levikut seotakse talivilja kasvatamisega. Põldude paigutuse ja leviku määras sõnnikuvedamise kaugus (kuni 1- 1,5 km). Alepõld - Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Keskaja lõpul Eestis umbes 100 mõisa kivist linnustena. Kindlustatud mõisad ehk vasallilinnused: väikesed tornlinnused (Vao, Kiiu),) aga ka suuremad hoonekompleksid (Kalvi, Virtsu). Tornlinnustes esimene korrus laokorrus, teisel eluruumid, kolmas kaitseotstarbel
HEJ (Pärnu jõgi). Väikeste jaamade umbkaudne tasuvusaeg on 20 aastat, samas tööiga on 30 aastat pikem. Nende taastamine on vajalik ka selleks, et Eestil oleks lisaks tuuleparkidele ka võimalikult palju stabiilse tootlikkusega taastuvelektri võimsusi. Olulisima osa pakutavate hüdroelektrijaamade toodangust (90%) annab Kreenholmi HEJ, mis baseerub Eesti pool piiri Narva veehoidlast Kreenholmini rajataval rõhutunnelil. See idee on pärit Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõttest (teemat on uurinud endine taastuvenergia Ettevõtte direktor Raimo Pirksaar). Juhul, kui jaama rajamine siiski osutub vajalikuks, oleks jaama maksumuseks 30 milj.EUR dots. Raesaare minimaalse väikehüdrojaama MW erimaksumuse järgi arvutades. 11 KOKKUVÕTE Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus.
......................................................................... 31 3 1. Sissejuhatus: Kavandatava tegevuse eesmärk on arendajal "Harku Veepark" projekteerida ja ehitada Harku järve ida kaldale krundile hotell ning vabaaja veekeskus brutopindalaga 15 316 m². Esimese etappi uusehituse osast koosneb hotellist ja saab olema 7 korrust ning teise etappi uusehitisena rajataval spaa hooneosal 4 korrust ning neid hakkab ühendama kahekorruseline galerii. Hoontesse on planeeritud kokku 100 numbrituba koos retseptsiooni ja lobby baariga, konverentsikeskus, restoran, bowling, vee- ja saunakeskus, ravihoolduste ala, ilu-, laste- ja spordikeskus. Rajatava spaa asukoht kaardil Hoonete juurde on plaan veel lisaks rajada liivarand hotelli ja veekeskuse külastajatele, koos
annaabi.ee 
