kasutamine kohustuslik. Peale käsklust „kohtadele“ peavad võistlejad asuma stardipakkudele, olles see-juures täielikult oma rajal ja stardijoone taga. Võistleja mõlemad käed ja vähemalt üks põlv peavad puudutama rajapinda ning mõlemad jalad olema kontaktis stardipakkude jalatugedega. Peale käsklust „valmis“ tõusevad võistlejad viivitamatult lõplikusse stardiasendisse, säilitades seejuures käte kontakti rajapinnaga ja jalgade kontakti stardipakkude jalatugedega. Kui starter on veendunud, et kõik võistlejad on "valmis" asendis, tulistab ta püstolist õhku. Starter katkestab stardiprotseduuri, kui mõni jooksja starteri a arvamuse kohaselt: peale viimast stardikäsklust (sõltuvalt distantsi pikkusest kas „valmis“ või „kohtadele“) näiteks kätt tõstes või püsti tõustes stardiprotseduuri mõjuva põhjuseta katkestab (katkestamise
tasakaalukaotusest tingitud ,,tagasikukkumisel" tekkinud jäljed) jälg. Märkus (i): Hoojooksu väljaspool valgete joontega tähistatud hoovõturaja suvalist osa ei peeta määruste rikkumiseks. Märkus (ii): Määrusele 185.1 (b) tuginedes pole määrusterikkumine, kui võistleja, kes sooritab äratõuke äratõukejoone tagant kuid mitte äratõukepakult, riivab äratõukepakku jala või naelikuga. Märkus (iii): Määrusterikkumiseks ei loeta võistleja mingi kehaosa kokkupuudet rajapinnaga väljaspool maandumiskasti maandumise ajal, tingimusel, et pole rikutud Määrusi 185.1(d) või (e) Märkus (iv): Määruste rikkumiseks ei loeta võistleja taasastumist maandumiskasti peale sealt korrektselt lahkumist. Märkus (v): Määruste rikkumiseks ei loeta äratõuke sooritamist enne pakku, tingimusel, et seejuures pole eksitud Määruse 185. 1(b) vastu. 2. Maandumiskastist lahkudes peab võistleja jala esimene
2 - x 20 ) 2 ( + ... + x n - x n0 ) 2 Def. 1.2. Piirkonnaks D kahemõõtmelises ruumis nimetatakse selle ruumi osa, mis on piiratud mingi joonega L, mida nimetatakse rajajooneks. Kolme- või enamamõõtmelise ruumi piirkonnaks D nimetatakse selle osa, mis on piiratud mingi pinnaga rajapinnaga. Def 1.3. Punkt P on piirkonna sisemine punkt, kui leidub selline P ümbrus U ( P ) D , mis sisaldub täielikult D-s. Punkt Q on piirkonnaväline punkt, kui leidub selline ümbrus U ( Q ) D , mis ei sisaldu D-s. Punkt R on piirkonna D rajapunkt, kui selle mis tahes ümbrus U ( R ) sisaldab nii piirkonna D punkte, kui ka punkte väljaspool D-d. Piirkonna D kõik rajapunktid moodustavad selle rajajoone (rajapinna). Def. 1.4.
metatakse piirkonna rajapinnaks ehk rajaks. Rajapinna punkte nimetatakse piirkonna rajapunktideks ja rajapinnal mittte asuvaid punkte piirkonna si- sepunktideks. Kui piirkond sisaldab k~oiki oma rajapunkte, nimetatakse piirkonda kin- niseks. 1 Kui piirkond ei sisalda u¨htegi oma rajapunkti, nimetatakse piirkonda lah- tiseks. Seega, kinnine piirkond on piirkond koos seda u ¨mbritseva rajapinnaga, lahtine piirkond on piirkond ilma seda u ¨mbritseva rajapinnata. Ruumi punkti (x0 , y0 , z0 ) -¨ umbruseks nimetatakse lahtist kera U (x0 , y0 , z0 ) = {(x, y, z)| (x - x0 )2 + (y - y0 )2 + (z - z0 )2 < 2 }, st kera keskpunktiga (x0 , y0 , z0 ) ja raadiusega . 6.1 Kahe muutuja funktsiooni m~ oiste Olgu D tasandiline piirkond, mis v~oib olla ka kogu xy-tasand. Definitsioon 1
annaabi.ee 
