sõnastuse lihtsus – ei tohiks olla pikem kui 30 sõna SCRUM Sprint, sprindid jagunevad taskideks User stories – üldkuju: as a user I must be able to do something Use case (kasutusjuht): on olemas graafiline (UML) ja tabelikujuline formaat kriipsujukud (actorid), teevad mingeid tegevusi Kasutusjuht erineb kasutusloo poolest selle poolest, et kasutjusjuht on laiahaardelisem, näitab kasutaja tegevust üle süsteemi rajapinna, näitab seoseid erinevate kasutajate/süsteemide. Kasutuslugu piirdub pigem ühe kasutaja ja funktsiooniga. Nõuete spetsifikatsiooni dokument – dokument, kust saab järele vaadata, mida süsteem tegema peaks, mitte seda, kuidas Nõuete valideerimise tehnikad: manuaalne ülevaatamine prototüüpimine testid LOENG 3 - Raino Kolk Coding pattern – kokkulepe või traditsioon kuidas probleeme koodis lahendada Agiilse meetodi eelised:
pind kõvendada Start SG9 kõvendipulbriga. Kasutamine: Puista suusapõhjale ühtlane kiht pulbrit, kinnita see määrimisrauaga sulatades. NB! Pulbrite sulatamisel kasutada määrderaua maksimaalset temperatuuri Eemalda üleliigne pulber talda kergelt tsikeldades. Harja jahtunud põhi hoolikalt kõva nailonharjaga, et struktuur avaneks. Ning poleeri madalakarvalise kõva nailonharjaga Vesi ei eemaldu floorita määretega töödeldud suusatallalt, vaid püsib tiheda rajapinna ja suusa vahel. Märghõõre kasvab ja libisemine väheneb. Kasutades Start Black Magic- või Start SFseeria floormäärdeid moodustub suusatallale vett ja mustust hülgav pind. Põhja pindpinevus alaneb ja libisemisomadused paranevad. Ületamatu libisemine rasketes tingimustes Mida nõudlikumad ja raskemad on tingimused, seda paremini tulevad molübdeeni poolt saavutatavad eelised esile. Määrdesegu tihedus loob toimiva kaitsekihi mustuse ja niiskuse vastu. -
Teibakastiga külgnevad matiosad peavad jääma 10-15 cm kaugusele teibakasti äärtest ja olema suunatud umbes 45ŗ kalde all väljapoole. 3. Kolmikhüpe Hoovõturada: Kolmikhüppe hoovõturada peab olema vähemalt 40 m, võimaluse korral 45 m pikk ning 1,22 + 0,01 m lai. Rada peab olema 5 cm laiuste valgete joontega tähistatud. Hoovõturaja suurim lubatud külgkalle on 1:100 ja maksimaalne pikikalle viimasel 40 m-l hoojooksu suunas 1:1000. Äratõukepakk: Äratõukepaika asetatakse rajapinna sisse hoovõturajaga ühelaiune äratõukepakk nii, et selle pealispind ühtib raja pinnaga. Paku maandumiskasti poolset serva nimetatakse äratõukejooneks. Vahetult äratõukejoone taha asetatakse kohtunike abistamiseks plastiliiniga kaetud liist. Äratõukepakk valmistatakse puidust või muust sobivast jäigast materjalist risttahukana, millesse võistleja naeliku naelad tungivad, kuid sinna kinni ei jää. Pakk peab olema 1,22 m + 0,01 m pikk, 20 cm +/- 2 mm lai ja maksimaalselt 10 cm paks
mingi pinnaga rajapinnaga. Def 1.3. Punkt P on piirkonna sisemine punkt, kui leidub selline P ümbrus U ( P ) D , mis sisaldub täielikult D-s. Punkt Q on piirkonnaväline punkt, kui leidub selline ümbrus U ( Q ) D , mis ei sisaldu D-s. Punkt R on piirkonna D rajapunkt, kui selle mis tahes ümbrus U ( R ) sisaldab nii piirkonna D punkte, kui ka punkte väljaspool D-d. Piirkonna D kõik rajapunktid moodustavad selle rajajoone (rajapinna). Def. 1.4. Piirkonda, mille kõik punktid on selle piirkonna sisemised punktid nimetatakse lahtiseks piirkonnaks. Kui piirkond sisaldab kõiki oma rajapunkte, siis nimetatakse seda kinniseks piirkonnaks ja tähistatakse D . Def. 1.5. Piirkond D on tõkestatud, kui leidub selline kera K R raadiusega R, et D K R . K R = U R ( 0 ) 0 = ( 0,0,...,0 ) - koordinaatide alguspunkt. Def. 1.6. n-muutuja funktsiooniks nimetatakse seaduspärasust või teisendust, mis igale punktile
mille keskpunktiks on punkt ise. Kui > 0 on suvaline reaalarv, siis punkti (x0 , y0 ) -¨ umbruseks on lahtine ring U (x0 , y0 ) = {(x, y)| (x - x0 )2 + (y - y0 )2 < 2 }. Reaalarvude kolmikute (x, y, z) ja ruumi punktide hulga vahel on korral- datav u¨ks¨ uhene vastavus. Ruumiliseks piirkonnaks on kogu ruumi alamhulk. Ruumilist piirkonna eraldab kogu ruumist mingisugune pind, mida ni- metatakse piirkonna rajapinnaks ehk rajaks. Rajapinna punkte nimetatakse piirkonna rajapunktideks ja rajapinnal mittte asuvaid punkte piirkonna si- sepunktideks. Kui piirkond sisaldab k~oiki oma rajapunkte, nimetatakse piirkonda kin- niseks. 1 Kui piirkond ei sisalda u¨htegi oma rajapunkti, nimetatakse piirkonda lah- tiseks. Seega, kinnine piirkond on piirkond koos seda u ¨mbritseva rajapinnaga, lahtine piirkond on piirkond ilma seda u ¨mbritseva rajapinnata.
annaabi.ee 
