· sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks kaljutemplid · On tamplid mis on kas raiutud kaljusse või on sellega "ühtne"-terrasstemplid(Dair al Bahris) · Oli vähem populaarne templi tüüp · Kuulsaim ja suurim neist on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Karnak · Looja-jumal Amoni tempel · Rajamisaeg 1530-323 eKr · 21,4 ha suuruse templikompleks · Püha templitiiki kasutasid · preestrid igapäevastes suplus- ja pesemisriitustes. Luksor · Ehitati Ramses II ajal · Oli pühendatud Amon- Ra`le · Sisse on ehitatud mosee · Papüürussammastega sammassaal Abu-Simble · Ramses II ehitatud tempel · Templi sissepääsu valvavad 20 m kõrgused kaljusse raiutud Ramses II kujud. · Templi sees olevad käigud ja ruumid ulatuvad
Oleviste kirik Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis ning ta paikneb all-linna põhjaosas, Pika ja Laia tänava vahel. Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna.
senised muld- või kuivkivivallile püstitatud puitpalissaadid lubjamördi abil paest, maakivist või tellistest laotud müüridega. Seejuures kasvas enamik suurtest linnustest välja kas tornlinnusest või ringmüüriga ümbritsetud kastellist. Seda, et vallutajad pidasid uute kantside väljaehitamist nii maa vaos hoidmise kui administreerimise seisukohalt ülioluliseks, näitab see, et paljude linnuste rajamisaeg langeb esimestesse aastakümnetesse pärast Eesti vallutamist. Suurem osa linnustest purustati Liivi sõja käigus 1558 1583. Linnused funktsiooni järgi: · Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena. · Piiskopilinnused, mille püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu
aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Hermann von Toll. Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata. [2] 1.1 Peahoone Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410. aastast. Kuigi toonase mõisahoone kohta ei ole midagi teada, võib eeldada, et tegemist oli tagasihoidliku puitehitisega, mis mitmete sõdade käigus kannatada sai või isegi hävis ning siis jälle üles ehitati. Praegust hoonet hakati ehitama umbes 1760. aasta paiku. Esmalt oli tegemist ühekorruselise barokkstiilis kivihoonega, millele
annaabi.ee 
