asustatud piirkondi ja rajati uusi põllumaid • - Sageli seisid uute alade hõlvamise ja põllumajanduse arendamise keskmes kloostrid • - Sisekolonisatsioon tähendas ka linnade rajamist • -kesk- ja ida-Euroopas rajasid linnu ülekaalukalt sakslased – seda nii Saksamaal kui ka Poolas, Tšehhis, Ungaris ja Skandinaavia riikides . • - Väga sageli kutsus valitseja sakslasi oma maale, et need linnu rajaksid • - Nii ka Mõõgavendade ordu kutsus 200 saksa kaupmeest Tallinna linna (need saabusid Gotlandilt) - Sellel ajal oli Euroopa veel noor ja välja kujunemata • Feodalism • 10.-12. saj kujunes välja feodaalsüsteem. Selle aluseks oli mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle . • - Ühiskondliku püramiidi tipus seisis kõrgem valitseja ehk süserään, kes kandis tavaliselt kuningatiitlit ja keda peeti
Kõige enam tundis Luther muret haridussüsteemi pärast. Et luua protestantlik haridus oli tarvis tugevat süsteemset baasi. Emakeelne piibel oli heaks alustalaks. Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele, kus ta kirjutas kirjanduslikke õpingute vajalikkusest, mis aitaksid kaasa reforamtisooni teoloogia edule. Esimeseks suuremaks sammuks võib lugeda 1524.aastal koostatud pöördumist ,,Kõigi linnade linnanõunikele Saksamaal, et nad rajaksid ja toetaksid kristlikke koole". See oli suunatud linnanõunikkele, et neid ärgitada rajama ja toetama koole, et noored saaksid kristliku hariduse. Aga ta ei pöördunud ainult nõunikke poole. Vaja oli ka saada linnakodanikke toetus. Neilegi üritas ta põhjendada koolide kasutegureid: koolidest tulevad välja haritud ja seadusi jägivad linnakodanikud, koolid aitavad edendada rahu ja panna alus heale valitsusele.
Aga kui kellelegi surelikest on südame ja meele järele mitte ainult jääda leiutatu juurde ja seda kasutada, vaid kaugemate asjade juurde tungida; ja võita mitte disputeerides vastaseid, vaid tööga loodust; lõpuks, mitte ilusasti ja tõenäoliselt arvata, vaid kindlalt ja ilmsesti teada siis niisugused ühinegu meiega (kui heaks arvavad) teaduste tõeliste poegadena, et nad, jättes maha looduse eeskojad, mida lõpmata paljud on kulutanud, millalgi rajaksid tee sisemusse. Ja et meist paremini aru saadaks, ja et see, mida me tahame, ilmneks pandud nimedest tuttavalt, oleme harjunud nimetama üht meetodit või teed Mõtte Ennetuseks, teist Looduse Tõlgenduseks. On midagi, mida tahaks paluda. Me oleme küll mõtelnud ja hoolitsenud selle eest, et see, mida me ette paneme, ei oleks üksnes tõene, vaid ka jõuaks inimvaimudeni (mis on kummalisel kombel hõivatud ja häiritud) ebamugavuste ja raskustega
Talupoeg ei olnud enam omanik, vaid kasutaja. NSVL andis neile maa põlise kasutamise akti. Võttis NSVL suuna sundkollektiviseerimisele. Talude asemel pidid tekkima ühismajandid, kas kolhooside või sovhooside kujul. Sovhoos riiklik põllumajanduslik ettevõte. Kolhoos kollektiivne põllumajandus ettevõte. Sovhoosid loodi eestkätt vabadel maadel. Kolhoosi loomine tähendas, et talupojad vabatahtlikult liituksid ja rajaksid ühise ettevõtte. Esialgu puudus selleks huvi ning siis muudeti see sunniviisiliseks. Selle jaoks tõsteti makse, üks osa talupoegadest tehti kulakuteks (masinatega, tööjõudu kasutanud nende maksud olid veel kõrgemad), viidi läbi märtsi küüditamine 1949. Enne seda oli kolhoosidega liitunud talude hulk väike, kuid pärast seda kasvas see väga järsult. Esialgu oli tegemist väike kolhoosidega. Enamasti kolhoos ühe küla piires
annaabi.ee 
