tihedust ja haldusüksuste piire (nt. puistud). Kui andmed on sisestatud GISi saab kaartidelt kuvada üldiste liikide jaotuse ja arvutada puistu pindala. Andmeid aeg-ajalt uuendatakse ning muutusi neil aladel saab salvestada ja analüüsida. Spetsiifiliste ressursi küsimuste korral võib luua rohkem kohandatud kaarte, näiteks kaart, mis näitab stressis või haigete liikide asukohti. Ruumiandmete kaartide loomine näitab suhteid raiutavate puuliikide vahel ja teisi aspekte näiteks järsud nõlvad ja ökoloogilistelt tundlikud rannikualad, mis on olulised metsaomanikele. Andmete kogumise tehnoloogiad metsa inventeerimisel ulatuvad prooviruutude valimisest maapealsete uuringute tegemiseks topograafiliste kaartidega, kaugseire ja tekkiva globaalse positsioneerimissüsteemini (GPS) välja (McKendry et al., 1991). Satelliidipildid on saadaval erineva spektraalse, ruumilise ja ajalise eraldusvõimega ning
Paremaid tulemusi on saadud just pohlamännikutes. Raiega alustatakse puistu nendes kohtades, kus on olemas järelkasvu või loodusliku uuenduse grupid. Kui loodusliku uuenduse grupid puuduvad, tuleb nende tekketingimuste parandamiseks raiuda häile ka sinna, kus uuendust veel pole. I raiejärk - rajatakse 4-6 häilu 1 hektari kohta. Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbimõõduga häiludest. Raiutavate puude valimisel tuleb arvestada, et esmajärjekorras tuleb kõrvaldada need puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiutavad, samuti negatiivsete pärilike omadustega (kõveratüvelised, mitmeladvalised, jändrikud). Männikutes, kus esineb kuuski, tuleb kindlasti kõigepealt kuused raiuda, sest kuused takistavad männi järelkasvu arengut, samuti on nad tormikartlikud. Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu arengust. Kui järelkasv
1) männikud on tormikindlad, 2) häiludesse tuleb hästi uuendus. Paremaid tulemusi on saadud just pohlamännikutes. Raiega alustatakse puistu nendes kohtades, kus on olemas järelkasvu või loodusliku uuenduse grupid. Kui loodusliku uuenduse grupid puuduvad, tuleb nende tekketingimuste parandamiseks raiuda häile ka sinna, kus neid pole. * I raiejärk - rajatakse 4-6 häilu 1 ha kohta. Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbim. häiludest. Raiutavate puude valimisel tuleb arvestada, et esmajärjekorras tuleb kõrvaldada need puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiutavad. Männikutes, kus esineb kuuski, tuleb kindlasti kõigepealt kuused raiuda, sest kuused takistavad männi järelkasvu arengut. Häile laiendatakse 5-8 a. vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu iseloomust. Kui järelkasv hakkab kannatama valgusepuuduse all, tuleb häilu laiendada 15-20 m võrra. Häilu
Paremaid tulemusi on saadud just pohlamännikutes. Raiega alustatakse puistu nendes kohtades, kus on olemas järelkasvu või loodusliku uuenduse grupid. Kui loodusliku uuenduse grupid puuduvad, tuleb nende tekketingimuste parandamiseks raiuda häile ka sinna, kus uuendust veel pole. I raiejärk - rajatakse 4-6 häilu 1 hektari kohta. Häilu läbimõõt oleneb puistu kõrgusest, kuid enamasti piisab 25-30 m läbimõõduga häiludest. Raiutavate puude valimisel tuleb arvestada, et esmajärjekorras tuleb kõrvaldada need puud, mis varjavad järelkasvu, on vigased või tugevasti laiutavad, samuti negatiivsete pärilike omadustega (kõveratüvelised, mitmeladvalised, jändrikud). Männikutes, kus esineb kuuski, tuleb kindlasti kõigepealt kuused raiuda, sest kuused takistavad männi järelkasvu arengut, samuti on nad tormikartlikud. Häile laiendatakse 5-8 aastaste vaheaegadega, sõltuvalt järelkasvu arengust. Kui
annaabi.ee 
