Ligi poole Eesti territooriumist katab mets. Eestis kasutatakse metsa mitmel viisil: puiduvaru saamiseks, eluslooduse säilitamiseks, rekreatsiooniks ja toidu saamiseks. Ometi on üle Eesti paiku, kus märkame, et metsadest on jäänud alles üksnes platsid, kus on vaid mõni puu. See viitab liigselt metsa maha võtmisele. Praeguse ja esimese vabariigi aegsel metsamajandusel on üks oluline erinevus: nüüd kuulub riigile pool metsamaast ja kui seal jälgitakse raiutava metsa liigilist ja vanuselist jaotust ning raiesmikud taasmetsastatakse, siis erametsades võetakse maha suuremat tulu tõotavad langid. See tähendab seda, et inimesed ostavad endale metsasid, et neid maha võtta, ning endale sellega tulu teenida. Inimesed on läinud väga ahneks ja ei mõtle metsa kasulikkusele. Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned
puitu, millest umbes pool kasutatakse kütusena. Arvatakse, et tegelikult raiutav kogus on suurem, sest kütteks kasutatava puidu kogust on raske täpselt hinnata. Paraku jätkub ka metsade põletamine põllumaa saamiseks ehk alepõllundus, mis näiteks Kagu-Aasias on tõsine probleem. Sarnaseid kahtlusi on avaldatud Hispaania ja Portugali hiljutiste suurte metsatulekahjude puhul, põhjuseks küll mitte põllu-, vaid elamumaa tekitamine. Raiutava puidu väärtuseks hinnatakse 2005. aastal 64 miljardit USA dollarit ja see GEOGRAAFIA 24 123 on 1990. aastaga võrreldes kasvanud vaid 11%, jäädes seega infl atsioonile alla. Ilmselt on seegi üks põhjustest, miks vaid 16% maailma metsadest on eraomanduses. Eraomanduse osa on riigiti ja regiooniti väga erinev, kuid üldiselt näitab siiski kasvutendentsi. Statistilise metsainventuuri andmetel (sisaldab ka umbes 15% raiejäätmeid) oli
heitgaaside tõttu on suurlinnade õhk sageli väga saastatud ning puud on enamuses haiged. Nüüdisajal põhineb metsa kasutamine, uuendamine ja kaitsmine metsa bioloogia tundmisel, täpsemini metsateadusel. Arvestatakse metsakasvatajate kogemusi ja majanduslikke kaalutlusi. Metsateadlased on uurinud, milliseid puuliike kuskil eelistada, kuidas metsa hooldada, millal on õige aeg metsa raiuda ning selle asemele uus rajada. Inimese rajatud metsa nimetatakse metsakultuuriks. Aastas raiutava metsa puidukogus peab vastama selle aja jooksul juurdekasvava puidu hulgale. Eestis on metsade säilitamiseks peaaegu kõikjale rajatud palju looduskaitsealasid ja rahvusparke.
koostamine. 1)langi tähistamine- et piirid oleksid hilisemal raiumisel tähistatud (värvi, vaha, lintidega) puudel ja põõsastel või visiiride raiumisega; 2) kui puudub hea kaardimaterjal,siis võõras metsas orienteerumine ning eraldamine on raske.Langil võib ka langi osa ja see on sel juhul kui lank on ülestöötamiseks mitmele metsavarujale või on vajadus eraldada lanki kk-kaitselistel või muudel põhjustel, raiutava puidu kogus määratakse (mitmed erinevad viisid). Kõik need tuleks eraldada,piiritleda,mõõdistada.Sellisel juhul langi või tema osa eraldamiseks koostatakse abriss,kus nõidatakse langi või tema osade sidumine orientiiridega,langi või selle osade külgede pikkused,rumbid või asimuudid või nendevahelised sisenurgad.Langi pindala kinnitatakse 0,01 ha järgi; 3)toimub puidukoguse määramise järgi,raiutud puidukoguse järgi.
põhjustatud - tohib uuendusraieid teha ainult Metsaameti ekspertiisi alusel. Lehtpuumetsades - haavikutes ja lepikutes - võib uuendusraiet teha ala uuendamiseks väärtuslikuma puuliigiga. Samuti võib uuendamiseks raiuda koridore kuni 8 m kõrgusesse võssa. Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile. Lagedaks raiutava ala pind ei tohi ületada 7 ha lehtpuumetsas, 5 ha mujal tulundusmetsas ja 2 ha kaitsemetsas. Raielangi laius sealjuures ei tohi ületada 150 m lehtpuumetsas, 100 m mujal tulundusmetsas ja 30 m kaitsemetsas.Lagedaks võib raiuda vanemaid kui 100-aastaseid männikuid, 80-aastaseid kuusikuid ja 70-aastaseid kaasikuid või metsa, milline on piisavalt jäme või liiga hõre. Teise lageraie võib teha vähemalt 100 m kaugusele
gi harvendus- ja uuendusraiel. Andmed saada küttepuitu ja tööstuses kasutatavat tar- Lõuna-Soome metsade kohta näitavad, et bepuitu. Aluseks on võetud keskmised näi- kogu raieringi jooksul võib koguda raie- tajad, hinnangu andmiseks mõne konkreetse jäätmeid kuni 310 tm/ha ehk 675 MWh/ha. langi kohta tuleks täpsustada metsaandmeid Eestis tehtud mõõtmised on näidanud, et ja raiutava puidu sortimenti, arvesse võtta jäätmete energiasisaldus uuendusraiel on raieks kasutatavat tehnoloo-giat ja keskkon- keskmiselt 145 MWh/ha ja harvendusraiel nakaitselisi piiranguid. 42 MWh/ha. Tabel 9. Valgustusraie noorendikus. Toodang: kogupuu hake. Saak Traditsiooniline Hakkpuit, Puitkütuste Puistu Tarbepuit
1) seemnepuudeks jäetavad 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv; 2) säilikpuud; 3) elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta. (2) Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on olemas metsa uuendamiseks metsakasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv ja see säilitatakse raietööde käigus. Samuti pole seemnepuude jätmine kohustuslik langi osas, mis asub lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse eas männiku või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku servast. (3) Seemnepuudele, säilikpuudele ja elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavatele puudele ning nende
annaabi.ee 
