mina ise. Mu südamevalu oli nii suur, sest siiski kaotasin oma kallima. Ma purjetasin seal päevi ja kuid, et leida just see meri, kus on kõige vingeim tuul, et saada kiire lõpp oma tühisele elule ilma temata. Valud mu südames aina kasvasid ja kõrvetasid igapäevaga aina rohkem ja rohkem... Sattusin tormi, kus lootsin ,et see võtab mu elu, et see torm lihtsalt tõmbaks mind endaga...aga tormis püsis mu laev vägagi korras ning millepeale ma pidin ise midagi ettevõtma. Ma raiusin kõik vandid ja peale seda veel mastipuud. Aeg liikus ja liikus aina edasi, kuid laev püsis ikka terve ja vetel. Kinni jäin ma kiilule ja otsustasin hävitada kõik toidu ja vee, et kuivaks mu suu ja surma ma saaks. Minu kahjuks mu üritused surra kukkusid aina läbi ja läbi... Mind hoidis elus armastus, armastus mu kallima vastu. Sõitsin keskmeresid mööda kui tummaluu. Neile meredele ma sõitma jäin.
meeldinud see, et olen endale maja ehitanud ja lubas sellele lõpu teha. Ma väga pabistan oma maja pärast, kuid minu kogemus pole nii jube." Kui olime ära kuulnud härra Stauffacheri loo tekkis meil küsimus. Kas foogt on teise nimega valitseja? Ameti nimetuse poolest on ta kõigest keisri asemik, kuid selle ameti nimetusega inimesed käituvad nagu jumalad. Liigume edasi maahärra Baumgarteni juurde, kes on pärit Unterwaldenist. Ka tema jutustab meile oma loo. ,,Ühel päeval, kui raiusin metsas puid jooksis minu juurde mu kaunis naine. Ta oli väga hirmunud ja hingeldas. Läbi surmahirmu rääkis ta, et maafoogt Rossbergist oli tulnud meie koju ja nõudnud sauna kütmist ning hiljem mida sündmatut. Seda kuuldes valitses mind kohutav viha. Ma läksin ja tapsin foogti ja see järel põgenesin. Mind aitas üks õilis mees Wilhelm Tell, keda tänan oma elu lõpuni." Härra Baumgarteni lugu on uskumatu ja kohutav, kuid samas mõistetav. Keegi ei soovi seda,
12. Millises linnas paiknes kreeklaste kuulsaim oraaklikoht? Kuidas seostad selle linna nime arvutimaailmaga? IV ODYSSEUSE EKSIRÄNNAKUD Sean Bean Odysseuse rollis W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda". Odysseus alustab oma eksirännakute kirjeldamist nii: Ilioni müüride alt ajas Kikoni rannale1 tuul mind; Ismaros-linna ma rüüstasin seal ja tas raiusin rahvast. Kui sealt röövind me naisi ja hulgana kõiksugu rikkust, jaotlus algas meil, et saaks iga mees osa võrdse. Nüüd jutustab Odysseus, kuidas peajumal Zeus tema laevadele karistuseks Kikoni rannas toimunu eest suure ulguva tormi merel üles puhus ja kuidas nad lõpuks lootosesööjate ehk LOTOFAAGIDE MAALE2 jõudsid. Selle rahva maitsev lilletoit tekitas unustuse. Odysseus pidi
ENN (juukseid sasides): PAGANAPÄRALT! Kas tohtis ta mulle seda kõike suu sisse ütelda? Ja mina seisan nagu rumal karjapoiss tema ees, ei lausu musta ega valget, kuulan nagu kirikus! (Hambaid kiristades.) Kas ma ei ole ammugi nende kärssus ninasid näinud? Kas ma ei tea, miks nad minuga ei taha tegemist teha? Ja ometi on mul raha küllalt nendega juua ja priisata! See pagana pöial! Kes neile ütles, et ma tema – –? (Ähvardades.) Kes mulle võib ütelda, et ma tema maha raiusin? Tulgu, küll ma tahan temale näidata! – Paganaväärt – julges ta mulle kõik mu kosjakäigud kätte lugeda, nagu sõrme otsast? Sina–! Seda ma Ennu plaan temale ei kingi! Oot, oot! Küll ma sulle kätte kätte maksta tasun, mis ma täna sinu suust pidin kuulma, oota, kassipoeg! Kuidas ma võrku vean, aga? monoloog -
Paadini oli igal pool rohumaa; nii ei jäänud must jälgi. Käisin kogu tee veel kord ja vaatasin järele. Seisatasin kaldal ja vaatasin jõele. Kõik oli korras. Võtsin siis püssi ja läksin veidi maad metsa, et mõnda lindu lasta. Äkki nägin metsikut siga. Sead muutuvad ruttu metsikuks, kui nad rohtlataludest põgenevad. Lasksin selle poisi maha ja viisin ta laagrisse. Siis võtsin kirve ja lõin ukse sisse. Tagusin ja raiusin sealjuures tublisti. Viisin sea sisse ja kandsin taha laua juurde; siis lõin talle kirvega kõrisse ja panin ta maha, et veri maha jookseks -- ütlen maha, sest see oli maa: kõvaks tambitud maapind, mitte laudpõrand. Hea küll, seejärel võtsin vana koti ja panin sinna hea hulga suuri kive -- nii palju kui ma jaksasin kanda -- ja vedasin koti sea juurest ukseni ja läbi metsa alla jõe aarde. Sinna uputasin koti, ja see vajus põhja, nii et midagi ei paistnud
annaabi.ee 
