armastusteema. SA EI MAHU Sa ei mahu iseendasse, sa ei mahu maa peale ega taeva alla, ja isegi päike on sul ees. Ja ometi oled sa väikesem kui üksik liivatera suures, vaikivas kõrves. "Üks suveõhtune naeratus" (1949) ÕNN Kas su raiun mustast rauast, valan vasest punasest? Kas sind otsin värskest hauast, püüan päevast tunasest? Tean: sind pole kuskilt leida, ehkki käin su järele. Ei sa ennast öösse peida, ei sa koidus värele. Seal, kus uhab mure künnist silmavete ujutus, sured iseenda sünnist, õnn, ja oled kujutlus. "Hõllalaulud" (1967) OOTAN Unemajal pole katust, unemerel kaldaid, unemaa on rannata. Siiski unemaale sõidan vase värvi täku turjal, raua karva ruuna turjal,
sealsete slaavlaste türklastevastast ülestõusu. Sellest teavitas kuningas Türgi sultanit Ahmed III. Karl mainis: ,,Balkani slaavlaste liitumine Venemaaga muutub jõu poolest nagu hiigellõviks. See lõvi kisub tükkideks Türgimaa ja Euroopa. Kevadel oodake oma maadele moskoviite." Karl XII palus sultanilt endale väge suurusega 50 000 janitari, kuid tingimata vaprat ja julget võitlejat. Kuninga üks ütelusi sellega seoses oli: ,,Selle väega ma paiskan tagasi venelased ja raiun nad tükkideks." Moslemite peamees ettepanekuga ei nõustunud, oli aga nõus sellega, et kristlasest kuningas saadab türklaste väge kui sõjaline nõuandja. Karl kasutas seda võimalust, see on ikkagi parem kui mitte midagi. 1711. aastal Pruti jõe kallastel Karl XII poolt soovitatud kaval taktikaline manööver võttis moskoviidid piiramisrõngasse. Türklaste saamatus ja Karli nõuannete ebatäpne täitmine võimaldas aga enamusel venelastest rõngast väljuda
elas haldjas imelik, pika valge habemega, nina suur ja kõverik. Ega teda keegi näinud päevavalgel iialgi, ei ta tüvest väljas käinud pimedatel öödelgi. Ainult vahel enne koitu, siis, kui udu kattis maad, väljus muretsema toitu habemega haldjataat. Maitses liblekese rohtu, mõne marjakese sõi, valget õrna kasetohtu mine tea miks koju tõi. Sellest haldjast siiamaani midagi ei teadnud taat ei ta muidu pidand plaani et saab saaretüvest paat. Mõtles: ,,Ostan uue kirve, raiun päeva, raiun paar. raiun nädalagi terve -- viimaks ikka langeb saar. Siis teen tüve sisse tule, põleb õõnsaks tugev puu. Tüvest tubli vene tuleb, ladvast voolin tüüripuu. Ülejäänud okstest aga raiun sada sülda puid; nende eest saan linnas raha, ostan aeda mesipuid." -- Armastas see üksik vana oma kukke, oma kana, oma talu, metsa, vett, üle kõige siiski mett. Taat siis reisi ette võttis: sepalt uue kirve tõi, vana saare juurde tõttis terariista tüvve lõi.
hoiatan teid: pole teie asi mulle häid kombeid õpetada!» «Võib-olla siiski,» vastas Athos. «Ah, kui mul ei oleks ometi nii kiire!» hüüdis d'Artagnan, «kui ma ei peaks ühte inimest taga ajama ...» «Härra Kiirustaja, mind leiate te taga ajamata, kas mõistate?» «Palun, öelge koht!» «Paljasjalgsete Karmeliitide Kloostri juures.» «Mis kella ajal?» «Keskpäeva paiku.» «Väga hea, keskpäeva paiku olen ma seal.» «Juhul kui lasete mind oodata, raiun teil kell veerand üks jooksult kõrvad peast.» «Hästi!» karjus täile d'Artagnan, «olen kohal kümme minutit enne kahtteist.» Ja ta tormas minema, nagu oleks tal vanakuri kannul, lootes veel kätte saada tundmatut, kes aeglaselt kõndides ei võinud olla veel väga kaugel. Ukse juures, mis viis tänavale, vestles Porthos valve-sõduriga. Mõlema vestleja vahel oli parajasti niipalju ruumi, et inimene läbi mahub. D'Artagnan, arvates, et sellest ruumist
edasi astunud. «Noh, mis te ootate!» ütles Tristan. «Ja mis sina vahid, Henriet Cousin!» Keegi ei liikunud paigast. Tristan hakkas vanduma. «Kurat võtaks, ise sõjamehed, aga kardavad naist!» «Härra,» ütles Henriet, «kas see ongi naine?» «Tal on lõvi lakk!» lisas üks soldat. «Edasi!» käsutas ülem uuesti. «Auk on suur küllalt. Võite kolmekesi kõrvu sisse minna nagu PontoiseM rünnakul. Tehke asjale kord lõpp peale, pagana pihta! Kes tagasi põrkab, selle raiun kohe pooleks.» 2 8 3 Asetatud nõnda kahe võrdse ohu, oma ülema ja ema vahele, kõhelesid soldatid silmapilgu, siis aga läksid südant rindu võttes Rotiaugu juurde. Seda nähes tõusis Gudule järsku põlvedele püsti, lükkas juuksed näolt kõrvale ja langetas oma kõhnad marraskil käed alla. Suured pisarad tulid tal silma ja hakkasid ükshaaval põse kortsusid mööda nagu oja oma sängi mööda alla voolama. Ühtlasi hakkas ta rääkima, kuid
annaabi.ee 
