Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud: Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae) 1. soovildik (Aulacomnium palustre) (Hedw
Parasniiske Click to edit Master text styles Second level ~ 150 cm Third level Fourth level Fifth level Austraalia hiidhirss Pennisetum alopecuroides Click to edit Master text stylesPäikseline Second level Parasniiske Third level 80 cm Fourth level Fifth level Kõrge raikaerik Arrhenatherum elatius Click to edit Master text stylesPäikest Second level Kuiva kasvukohta Third level Keskmine 50 cm Fourth level Fifth level Sale preeriarohi Bouteloua gracilis Click to edit Master text stylesPäiksepaistelist Second level Kuiva Third level 40 cm Fourth level Fifth level
Aug I dekaad.Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles.Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega. 58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused). Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik, roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein, kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast. 59) Seemnekontrolli üldmõisted. Seemet kui kaupa isel omadused: ehtsus, puhtus, idanevus,niiskus. Seemnekontrollijaama ülesanded: 1) seemnekaupade kontroll siseturul, proovide võtmine seemnekontrollijaama algatusel ja tellija palvel
Aug I dekaad.Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles.Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega. 58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused). Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik, roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein, kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast. 59) Seemnekontrolli üldmõisted. Seemet kui kaupa isel omadused: ehtsus, puhtus, idanevus,niiskus. Seemnekontrollijaama ülesanded: 1) seemnekaupade kontroll siseturul, proovide võtmine seemnekontrollijaama algatusel ja tellija palvel.2) sisseveetavate seemnete
kibuvitsapõõsaid. Saliinsele vöötmele on iseloomulikud nn avakooslused, kus pind pole taimedega ühtlaselt kaetud, vaid on näha ka paljast maapinda. Meri kannab kaldale sageli pruunvetikaist (adrust) ja teistest meretaimedest koosnevat heidist, mis võib kohati moodustada üsna pikki ribasid. Suure lämmastikusisalduse tõttu arenevad seal lopsakate lämmastikulembeste taimede kooslused. Adruvallidel kasvab näiteks rand- kikkaputk, kõrge raikaerik, palderjan, harilik orashein, harilik maavits, mitmed oblikaliigid jpt. Otsese mere mõju piirkonnast pisut kõrgemal kinnistuvad adruvallid põldmarajadega ja lämmastikulembeste mets-harakputke, erinevate maltsaliikide, kõrvenõgese, kähara karuohaka jmt. liikidega. Räha- ja kliburandade sallinses osas kasvab hajusalt laiuvat nadaheina, kaljukressi, rand-sõlmheina, randastrit, rand-õisluhta, randmaltsa jne.
2. Pikkvõrse - Kui võrsel on olemas kõrs ja lehed 3. Generatiiv võrse - kui kõrrel on õisik, kõrs ja kõrrelehed , see on võimeline andma seemet. Eristatakse 3 võrsumise tüüpi. Vaata lehe pealt mis ta andis.:) 1. võsundiline - 2. hõreda kuhmikuline see on selline kus külgpung kasvab läbi maaluse lehe ja suundub kaarjalt mulla pinnale. Tekivad hõredad puhmad. Selle tüübiga on põld-timut, kerahein, harilik aruhein, kõrge raikaerik, 1.a raihein, ja karjamaa raihein. 3. Tiheda puhmikuline jusshein, luhtkstevars, punane aruhein ja lamba-aruhein. 70) Liblikõieliste heintaaimede võrsete kasv ja areng Öiblikõieliste taimede arenemised. Esmalt areneb idujuur ja siis iduvars koos idupungaga. Kõikkidel liblikõielistel on 2 idulehte. 4-6 päeva möödudes ilmub mulla pinnale ristikutel 2 õmarat iduehte, lutsernil ja idakitsehernel 2 ovaalset idulehte. Iga 7-10 päeva möödaudes
annaabi.ee 
