Ohutegur Mõju lindudele Kuidas linde kaitsta? Naftareostus Mürgid Rannaniitude võssa kasvamine. 4.Iseloomusta 3 lausega metsalinde,joonista nende lindude nokk ja jalg ning too 2 näidet metsalindude liikidest. 5.Koosta ristsõna . Linnud. VÕTMESÕNAKS PESAKOHT Lahendussõnadeks peavad olema järgmised mõisted: kerge luustik,naftareostus,taimtoiduline lind,püsisoojane lind,udusulg,tiivad,rähn,veelind,raierahu. Lahendussõnade ja võtmesõna saamiseks tuleb koostada KÜSIMUSED!
hüvedele, ökonoomsele tootmisele ja kasutamisele nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis (Keskkonnaministeerium). Metsapoliitika ja –majandamise põhimõtted on küll olulised, kuid omavad siiski enamjaolt kaudset mõju. Otsesed mõjutegurid võib laias laastus jagada kaheks, Eesti riigisisesed faktorid ja riigi välised. Eesti riigisisesed faktorid on: nõudlus puidu järele ja selle hind, metsa majandamise eeskiri, ilmastiku olud talvel ja teede kevadine sulgemine ja kevadsuvine raierahu. Eesti riigi välisteks faktoriteks on nõudlus eksportturgudel, tollimaksud jne (Metsanduse arengukava aastani 2020, taustauuringud). Erametsade raiemahtusid mõjutab ennekõike omanikud ning nende huvid, tahe ja vajadus metsa majandada. Erametsaomanikke mõjutavad kõige enam isiklikud majandusolud, turusituatsioon ja metsamajanduslike tööde kõrged ühikukulud. Metsamajandamise vähene tasuvus ja seadusandluse kiire muutumine. Lisaks majanduslikule poolele on oluline ka
attention should be given at the contingency planning stage to identifying areas to be protected, their order of priority and the techniques to be used. Eestis ja kogu maailmas on suureks probleemiks metsade üleraie. Metsade loodushoidlik majandamine sõltub eelkõige metsaomanikust. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Samuti peab metsaomanik raierahu lindude pesitsemise ajal ja ei kahjusta metstöödega metsaökosüsteemi. Oma metsas looduse tasakaalu arvestav metsaomanik saab taotleda metsale säästva metsamajanduse sertifikaati. Sellist FSC nimelist sertifikaati väljastab Ülemaailme Metsanduse Nõukogu (FSC). Sertifikaat väljastatakse rangeid igale riigile kohandatud kriteeriume järgides ja nendest kinnipidamist kontrollitakse igal aastal. FSC sertifikaat on ainus ülemaailmne sertifikaat, mida tunnustavad suured
% metsamaast. Lageraietele mõeldud harvesterid on massiga 15 tonni ja rohkem, ning võimelised langetama 50-60 cm tüveläbimõõduga puid. Käsitsiraiel kasutatakse suurema võimsusega ja saeplaadi pikkusega mootorsaage kui HR-l. Harvesteriga töötades on sobiv kokkuveoteede vahekaugus 15-20 m, sama ka käsitsitööl. Lageraiet on soovitav teha vaid külmunud pinnasega, vähendades juurepessuohtu, lõhkudes vähem pinnast ja taimestikku, häirides vähem loomi ja linde (k. a. raierahu periood 15. 04.-15. 06.) Lageraielangile jäetakse kasvama Ks ja Mä seemnepuud, millisteks valitakse heakasvulised, terved, heade tüve- ja võraomadustega ning hea viljakandvusega puud. Seemnepuud on soovitav välja valida 5-10 aastat enne lageraiet ja nende ümbrust harvendada (kohanevad paremini hõreda seisuga, kasvatavad suurema juurestiku ja on raiesmikul tuultele vastupidavamad). Seemnepuid jäetakse 20 - 70 tk ha-le (Ks vähem
annaabi.ee 
