Uuendusraie maht ja pindala 5,85 milj m3 ja 22 400 10,1 milj m3 ja 34 500 ha/a ha/a (SMI 2000-2008) (2011-2020) Erametsade uuendamise osakaal 20% 40% uuendusraiete mahus Valgustusraiete pindala 22 200 ha/a (STAT 2009) 32 400 ha/a Harvendusraiete pindala 14 200 ha/a (SMI 2007) 34 500 ha/a Juurepessu antagonistidega Puudub Kevad-suvised raiealad on töödeldud raiealade pindala töödeldud 9 Geenireservimetsade pindala Puudub 2876 ha Puhke- ja kaitsealade 1 450 000 1 600 000 külastuskordade arv aastas alade koormustaluvust ületamata Riigimetsamaa pindala osakaal 20,25% 20,25% maismaapindalas
NB! Kaitsemetsade kaitsekorralduskavades on turberaied lubatud ka kuusikutes. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, 10-20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. Eelmise sajandi 60-datel aastatel oli see üsna populaarne raieviis, kuid 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem on seda raieviisi väga vähe kasutatud. See raieviis nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Üldiselt tuleb aegjärkne raie kõne alla kuuse ja männi enamusega metsades. Kõige sobivam männikus. Sõltuvalt puistu tihedusest 2-3 raiejärku: I järk väljaraie 30-35% tagavarast II järk väljaraie 40-45 (50)% allesjäänud tagavarast III järk ülejäänud osa Hõredama puistu puhul (täius 60-70%), raiutakse puistu kahe võttega:
1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, kuni 20 aasta jooksul umbes 2-4 raiejärguga (raiejärkude arv sõltub puistust ja loodusliku uuenduse tekkest). Metsa raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena st., et reeglina uuendatakse ühtlaselt, ülepinnaliselt. 56 Eelmise sajandi 60-datel aastatel oli see üsna populaarne raieviis, kuid 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem on seda raieviisi väga vähe kasutatud. See raieviis nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Üldiselt tuleb aegjärkne raie kõne alla kuuse ja männi enamusega metsades. Tänapäeval, kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kolmes või kahes järgus. Soovitav: kuuse enamusega metsades 3 järku, männi enamusega metsades 2 järku. Kasvukohatüüpidest on sobivamad kuuse puhul jk, jk-ms ja männi puhul ms. Alati tuleb silmas pidada tormiohtu! 2
käsitletakse seda eraldi raieliigina. 1. Aegjärkne raie Selle raieviisi puhul raiutakse mets järkude kaupa, kuni 20 aasta jooksul (ühe vanuseklassi vältel), umbes 5 kuni 10 a. tagant korduvate raiejärkudega, milline määratakse kindlaks kasvukohatingimuste, täiuse, järelkasvu ja II rinde järgi. Mets raiutakse hajali paiknevate üksikpuudena, alameetodi ja ja sanitaarraie põhimõttel. Käesoleva sajandi 60-datel aastatel läks see moodi. 1967. a. tormi järgselt need raiealad enamasti hävisid ja hiljem pole seda raieviisi peaaegu kasutatud. See raieviis nõuab väga metsasõbralikku lähenemist. Tänapäeval, kui seda viisi kasutada, tehakse raie kas kolmes või kahes järgus. Üldiselt tuleb kõne alla kuuse ja männi enamusega metsades, samuti lehtpuupuistutes, kus esineb elujõuline Ku II rinne. Soovitav: kuuse enamusega metsades 3 järku: I raiejärguga raiutakse välja 20-30 %
annaabi.ee 
