Sellepärast saigi see ka valitud. Norfretete sünninimi oli Neferaton Nefertiti tähendades Aton-jumala ilu, ilu on tulnud. Tema nime võib ka tõlkida kui "ilus (täiuslik) naine on sündinud". Kuju valmis umbes 1370 – umbes 1330 eKr. Valmistatud on kuju lubjakivist. Kuna aga värv on ajaga tuhmumas, siis on kuju pildistamine täielikult keelatud. Nofretete oli Vana- Egiptuse vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) abikaasa ja arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema. Tal oli hulk tiitleid, vanades raidkirjades on teda kirjeldatud nii :"Pärijanna, suurepärase välimusega, sarmi valdav, õnne kiirgav, armsuse käskijanna, armastatu, kuninga südame rahustaja tema kojas, kõiges kiidetu, Ülem- ja Alam-Egiptuse käskijanna, suure kuninga abikaasa, keda mees armastab, kahe maa emand Nofretete." Eriti kuulus on Nofretete büst, mis asub Berliinis, Egiptuse muuseumis. Selle ligi 50cm.-i kõrguse kuju avastas 6. detsember 1912 ajal väljakaevamisi teostav saksa arheoloog Ludwig Borchardt
ajaks liita oma võimu alla suuri piirkondi, vahel koguni suure osa Indiast, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui Gangese tasandikku, kujunes IV sajandil eKr ja saavutas oma võimsuse tipu III sajandil eKrkuningas Asoka valitsusajal. Asoka laiendas veristes vallutussõdades oma võimu ka lõuna poole, kuid otsustas siis edasisest verevalamisest loobuda ja pühendus suurriigi sisekorraldusele. Riigi pealinn oli Pataliputra Gangese ääres. Raidkirjades lasi Asoka end kujutada kohusetundliku ja humaanse valitsejana. Asoka järglaste ajal suurriik lagunes. Suure osa Indiast ühendas veel kord Guptade dünastia IV VI sajandil pKr. Enamiku ajast oli India aga jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus ei tähendanud Indias kaost, vaid normaalset seisundit. Paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite väeülema ja madalamate ametnike toel
Ka neid on kahte tüüpi: üldised, mis määratlevad liiki, ja spetsiifilised, mis määratlevad konkreetset objekti. Teksti paigutuses ei ole mingeid kindlaid reegleid. Seda loetakse kas paremalt vasakule, vasakult paremale või tulpade kaupa, alustades sellest küljest, mille poole on suunatud linnu- või loomakujuliste kirjamärkide pead. Õigupoolest peaks tekst kulgema horisontaalselt ning paremalt vasakule. Raidkirjades lähevad märgiread vasakult paremale või paigutatakse tulpadesse vist dekoratiivsetel kaalutlustel. Kasutusel oli umbes viissada kirjamärki. 21 Hieraatilist kirja kasutati alates V dünastiast. See oli üsna lähedane hieroglüüfkirjale, kuid Keskmise Riigi ajaks sarnasus kadus. Kahekümne kuuenda dünastia ajal valitsenud
"determinatiivid" või objekti esindavad sümbolid. Ka neid on kahte tüüpi: üldised, mis määratlevad liiki, ja spetsiifilised, mis määratlevad konkreetset objekti. Teksti paigutuses ei ole mingeid kindlaid reegleid. Seda loetakse kas paremalt vasakule, vasakult paremale või tulpade kaupa, alustades sellest küljest, mille poole on suunatud linnu- või loomakujuliste kirjamärkide pead. Õigupoolest peaks tekst kulgema horisontaalselt ning paremalt vasakule. Raidkirjades lähevad märgiread vasakult paremale või paigutatakse tulpadesse vist dekoratiivsetel kaalutlustel. Kasutusel oli umbes viissada kirjamärki. Hieraatilist kirja kasutati alates V dünastiast (25-24 ss.). See oli üsna lähedane hieroglüüfkirjale, kuid Keskmise Riigi ajaks sarnasus kadus. Kahekümne kuuenda dünastia ajal (7-6 ss.) valitsenud kaubanduslik ajajärk tõi igapäevakasutusse demootilise kirjavormi ning sellest peale kasutati hieraatilist kirja papüürustel
siseelunditega 5.Muistne Egiptus: kiri ja kirjandus Hieroglüüfid kujunesid 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr, kirjamärgid, meenutavad piltkirja, arvatavasti on sellest arenenud; enamik hieroglüüfe tähistas mingit mõistet, aga oli ka ühtede või teiste konsonantide sümbol; hieroglüüf sobis kõigi samu konsonante samas järjestuses sisaldavate sõnade tähistamiseks; keerulise kujuga, nende joonistamine aeganõudev, kasutati enamasti poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjades; desifreeriti Rosetta kivi pealt 1822 Jean Champollion Determinatiivid seletatavad märgid, kuulusid hieroglüüfide hulka, osutasid, kummal viisil, kas mõiste- või häälikutähisena, tuleks hieroglüüfi lugeda Hieraatiline kiri kasutati igapäevases asjaajamises, lihtsam, erines märkide kujult, kuid mitte põhimõtetelt, märke loeti mõistete või häälikute tähistusena, kasutati determinatiive
annaabi.ee 
