Hingamine läbi naha hingab Sugulisus Lahksugulise lahksuguline (lii- või d, areng lahk-) otsene Sigimiselundk Suguelundid ond hõlmab (millised, rõngussi kehas mitu lüli ja kus) paikneb kõhtmiselt.isass ugunäärmed ehk raiad, seemnehoidlad ning munasarjad. Munajuha avaneb kehapinnale tavaliselt seemnejuhast tagapool Moondega võib või mõlemat olla moondeta areng
Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel). Jäsemed suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Eesvöödet iseloomustab abaluu tugev areng. Esijäsemetega keerukaid liigutusi tegevatel liikidel on hästi arenenud ka rangluu , teistel see mandunud või puudub. Isasloomade suguelundid (-näärmed), seemnesarjad e. raiad, on kõhuõõnes vaid üksikutel rühmadel (vaalalised, meriveiselised, elevandid, ninasarvikud, mõned putuktoidulised), teistel on langenud need kõhuõõnest välja kubemepiirkonda naha alla või spetsiaalsesse nahast kotikesse (kukuti e. munandikott). Kukuti õõs jääb kubemekanali kaudu kõhuõõnega ühendusse ja mõned loomad võivad raiad selle kaudu kõhuõõnde tagasi tõmmata (nt. hobune, jänesed, siilid). Seemnevedelik väljastataksegi kuse-sugu kanali kaudu
kurrutuse ja karvastusega. Tergiite katavad kattetiivad. Jooksiklastel on ainult kuus väljaspoolt nähtavat sterniiti. Tagakeha tipus, anaalstrerniidi ja tergiidi vahel on isastel suguti. Emastel on viimane tagakehalüli väljasopistatav (Haberman, 1968). Suguelundid paiknevad jooksiklastel tagakeha lõpposas, kujutades endast torujaid liigestatuid organeid, mille tähtsama osa moodustavad munasarjad emastel ja raiad isastel. Mõlemad on paarilised. Raiad on ühe folliikuliga päsmalaadiliselt kokkukeerdunud ja neist väljuvad seemnejuhad ühinevad jämedamaks paiskejuhaks. Paiskejuha tipus asub suguti. Munasarjad koosnevad munajuhale kinnituvatest ovarioolidest, milles valmivad munarakud, ümbritsetult toiterakkudega. Mõlemad munajuhad liituvad üheks, mis avaneb avarasse tuppe. Tupe eesoas avaneb seemnehoidla, kuhu talletatakse isase seeme sugsakti ajal (Haberman, 1968). 3
Enamik neist on väga tundlikud ning ületavad inimese ja teiste imetajate tajumisvõimet paljukordselt. Sigimiselundkond. Emastel putukatel on tagakehas paarilised munasarjad, mis koosnevad hulgast munatorukestest. Munatorukestes toimub munarakkude moodustumine. Valminud munarakud satuvad munajuha kaudu munetisse. Teel viljastatakse ta seemnehoidlas säilitatavate seemnerakkudega ning kaetakse koorega. Isastel putukatel on paarilised, samuti väikestest torukestest koosnevad raiad, milles moodustuvad seemnerakud. Raiajuha kaudu satuvad nad seemnepõide, kust nad paaritumise ajal liiguvad suguti kaudu emaslooma suguteedesse.
Ümarussid võivad ensüüme ka kehast eritada, kusjuures sel juhul toimub neil kehaväline seedimine - seedeensüümi tilgas seedunud toit neelatakse hiljem suu kaudu ning seeditakse sooltorus. (http://uus.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-7-1.htm) Sigimiselundkond Ümarussid on üksikute eranditega lahksugulised loomad, mis tähendab, et isassugurakud valmivad isasloomas, emassugurakud aga emasloomas. Isasloomadel on isassuguelunditeks raiad, kus valmivad spermatosoidid; seemnejuha ja paiskejuha. Lisaks sellele on isasloomadel sugutuselund spiikula. Emassuguelundkond koosneb paarilistest munasarjadest, munajuhadest ning emakast. Emassuguava paikneb ussi kõhtmisel küljel. Sugutamisel juhib isasloom oma spiikula emaslooma suguavasse. Spermatosoidid liiguvad amööbisarnaselt. Emaslooma suguteedes moodustuvad munad, mille viljastumine toimub
annaabi.ee 
