Kirjutati ja lavastati esimesed näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameeste Selts ja esimesed põllumeeste seltsid. Taheti saada suureks kultuuriliselt ja vaimult. Suure vaimustuse järel oli tekkinud teatav seisak, mis oli tingitud majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Rahvuslikud organisatsioonid andsid vajalikke kogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ja seda eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid peamiselt tõekspidamiste ja eriarvamuste üle. Rahvuslik liikumine oli sattunud sügavasse kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas.
esimesed näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameeste Selts ja esimesed põllumeeste seltsid. Taheti saada suureks kultuuriliselt ja vaimult. Selline idüll ei kestnud aga kaua, sest suure vaimustuse järel oli tekkinud teatav seisak, mis oli tingitud nii majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Siiski andsid rahvuslikud organisatsioonid vajalikke tegutsemiskogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ning seda eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Asju ajavasse peakomiteesse kuulusid tolle aja kuulsad ühiskonnategelased: Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid just nende ühiskonnategelaste vahel
Roll rahvuslikus liikumises Johann Voldemar Jannsen oli eesti koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Rahvusliku liikumise valmistas ette estofiilide tegevus 18. sajandi lõpul 19. sajandi I poolel. 1860. aastail hakkasid esimesed eestlastest rahvuslased (Johann Voldemar Jannsen ajalehtedega Perno Postimees ja Eesti Postimees, Lydia Koidula oma isamaaliste värssidega, noored pedagoogid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson jt) ajalehekirjutiste ja seltsikõnedega õhutama rahvusteadvust. Algas ärkamisaeg. See on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt
pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade saadet, zeste, miimikat, farsilikke veiderdusi. Mõni rändlaulik võis ise autor olla alates 12. sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla. Peegeldavad kohati faktilähedast, kohati müütidesse hämardunud ajalugu; kord lähemat, kord kaugemat. Mõnedes on arenevat rahvusteadvust rohkem kui teistes. Esindavad kollektiivset elutunnet, tõstavad esile rahva hingelaadi, iseloomuomadusi, püüdlusi. Lähedased on "Laul minu Cidist" ja "Rolandi laul" luulevorm: assonantsriim. Temaatiline lähedus: kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. "Rolandi laul" · Kuulsaim ja terviklikem prantslaste ~1100-st säilinud kangelaslaulust · Soov ülistada prantslaste isamaaarmastust ja Karl Suure (Charlemagne) kristlike
annaabi.ee 
