lõpetati paberraha vahetamine kuula vastu. D) Langes tsiviilelanike elatustase - materiaalne viletsus. E)Hävinesid kodanike säästud. *Õiguses ja eetikas: A)varisesid ko0kku 19.sajandi välja kujunenud õiguslikud ja eetilised alused. B)Kodanike õidused ja vabadused muutusid piiratuks. C)Sageli eirati kodanike võrdõiguslikust. *Mõttelaad: A)populaarsust kogusid olemasoleva korra suhtes vaenulikud poliitilised voolud ja ideed. B)Elavnes rahvusradikaalide võitlus oma rahvuste iseseisvus eest. C)Järsult langes valitsuste vaheliste klasside, olemasolevate poliitiliste asutuste , õigusnormide ja moraali mõju ning autoriteet. D)populaarseks muutusid äärmuslikud ideed. Kõikidel nimetatud põhjustel kujunesid Euroopas välja revolutsioonilised kriisid. Kriis ja revolutsioonid Venemaal. 1917. aasta alguseks oli Venemaal väljakujunenud kõike hõlmav kriis, mille tõttu jõuti revolutsiooni lävele. Süvenevat kriisi näitasid:
rahva peat5stminesugugi meeltmcicida. Johann VoldemarJannsenileheideti nii peo korraldamiseajal (Carl Robert Jakobsonija Friedrich Reinhold lfueutzwaldipoolt) rootsi, prantsuse,isegisaksaviise. Ehkki Jakobsonilaulikud ei toonud erilist ptiiiret kui hil.iemgiette saksameelsust, valitsevateja kirikuringkondadesoovidearvestamist. iildisessesuundumusse,on tanu neile siilinud esimesedalgupdrasedeestikooriloo- Ometi oli Jannsen see, kes tagurlike v6imude ja rahvusradikaalide vahel laveerides mingu niited AleksanderKunileiult. eestirahvaesimeselaulupeoikkagi teoks tegi. Esimesetildlaulupeo m6ju rahva isamaalistele tunnetele on v6imatu tile hinnata. Thsub meeles pidada t6siasja, et ei laulupeoj:irgseil aastail ega mituki.immend Uhise iirituse 6nnesrumine sisendasusku ja lootust. Laulupidu andis hoogu ka aastat hiljemgi polnud Eesds iihtegi muusikakooli. K6ige rohkem v6is muusika-
8. Rahvusvaheliste suhete pingestumine 1930-ndatel aastatel: · Rahvusvaheliste suhete pingestumisele aitas tublisti kaasa suur majanduskriis, mis puhkes 1929.a. (sai alguse USA-s börsikrahhiga, levides sealt kiiresti Euroopasse) ja lõppes 1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale
8. Rahvusvaheliste suhete pingestumine 1930-ndatel aastatel: · Rahvusvaheliste suhete pingestumisele aitas tublisti kaasa suur majanduskriis, mis puhkes 1929.a. (sai alguse USA-s börsikrahhiga, levides sealt kiiresti Euroopasse) ja lõppes 1933/1934.a. · Majanduskriisi süvenemine aitas omakorda kaasa sisepoliitiliste pingete kasvule paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale
Jaanuaris 1919 kommunistliku Spartakusbundi (Spartaklaste) ülestõus Berliinis. Sots. valitsus surus mässu mahasõjaväe ja vabakorpuslaste abil (juhid Luxemburg ja Liebknecht mõrvati). 1919a likvideeriti ka teised kommunistlikud mässud ja Nõukogude Vabariik Münchenis. Saksa kommunistid ei andesta seda sotsiaaldemokraatidele. Vasakrinne (sots. + kommunistid) on Weimari Vabariigis välistatud. Baierist sai 1920'tel Saksamaa pettunud paremäärmuslaste ja rahvusradikaalide taimelava. Vabariigi põhiline toetuspiirkond on sotsiaaldemokraatlik ,,punane" pealinn (moodne suurlinn) Berliin, oli ka Preisimaa pealinn. Preisimaal on alati pandus suurt rõhku riigitruudusele. Nt Preisimaal loodi vabariigile lojaalne politsei (riigitruuduse traditsioon ja sotsiaaldemokraatide mõju). Berliini vallutus õnnestus natsidel alles 1930'te alguses (majanduskriisi tingimustes). Parema ja vasaku tiiva rahulolematus vabariigi vastu väljendus poliitilistes mõrvades
annaabi.ee 
