Mare Ikojani fotonäitus "Kaldakivimid" Läksime ühel kolmapäeval pärast kooli Eesti Rahvusraamatukokku näitusele "Kaldakivimid". Eelnevalt olime ka paarilt tuttavalt kuulnud, et tegemist on väga kaunite fotodega, mida tasuks kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, "Kammermuusika pooltund", mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E
piisaks sellest, et see ausammas teda ja tema teeneid Eesti riigi heaks ning muidugi ka tema suurepäraseid teoseid eestlastele meelde tuletaks. Samas peaks samba asukoht olema silmatorkav nii eestlaste kui ka välismaa turistide jaoks ning ausamba vahetus läheduses informatsiooni mitmes eri keeles Jaan Krossi ja tema teoste kohta, et ka välismaalased saaksid teada, et tegu oli Eesti riigi ja kultuuri jaoks väga tähtsa mehega. Kindlasti ei puuduks monumendi juurest ka viited Rahvusraamatukokku, kus oleks võimalik Krossi teostega lähemalt tutvust teha. Teine Eesti suurkuju, kes samuti ausammast väärib on president Lennart Meri. Peale taasiseseisvumist sai temast Eesti president. Ta aitas Eesti riigi jalule ning muutis selle kiiresti iseseisvaks ja hästi toimetulevaks riigiks. Samuti oli Lennart Meril oluline roll Euroopa liidu ja NATO-ga liitumise perioodil, mil ta Eesti riigi nende organisatsioonidega liitumiseks valmis seadis. Peale presidendiks olemise on Meri
pikkuse müüriga, milles oli 24 sissepääsu. Suur park oli mõeldud jahipidamiseks ja kõik külad, mis jäid sissepoole müüri, pidid maa pealt kaduma.Praeguseks on väravatest alles vaid 5, pargi kogupindala on vähenenud 700 hektarile. 1789. aastal, revolutsiooni ajal, Versailles` loss rüüstati. Sealsed kullassepatööd, maalid ja väärtuslikud kaunistused toodi Louvre `i, raamatud ja medalid viidi Pariisi Rahvusraamatukokku, hävingust pääsenud mööbel müüdi oksjonil. Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Versailles` loss on külastajate arvult Louvre´i järel teine turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal käib seal umbes neli miljonit külalist. Loss ja pealinn
müüriga, milles oli 24 sissepääsu. · Suur park oli mõeldud jahipidamiseks ja kõik külad, mis jäid sissepoole müüri, pidid maa pealt kaduma. · Praeguseks on väravatest alles vaid 5, pargi kogupindala on vähenenud 700 hektarile. Kahjuks... · 1789. aastal, revolutsiooni ajal, Versailles` loss rüüstati. · Sealsed kullassepatööd, maalid ja väärtuslikud kaunistused toodi Louvre`i lossi, · raamatud ja medalid viidi Pariisi Rahvusraamatukokku, · hävingust pääsenud mööbel müüdi oksjonil. Aga õnneks... · Viimane Prantsusmaa kuningas Louis-Philippe päästis lossi lagunemisest, muutes Versailles` lossi õukaonnaelu muuseumiks. · Lossi restaureerimine algas pärast I maailmasõda ameerika magnaadi Rockenfelleri rahadega. · Prantsusmaa valitsus jätkas töid oma jõududega 1952. aastal. Lossi park- mõistuse ja loogika park · Versailles' lossi ümbritsev keskkond on nagu teatrilava: puud
...........................3 Niisiis oli Portugal teemana vägagi sobiv minu jaoks täiesti tundmatu riik. Sellest andis tunnistust ka asjaolu, et ainus asi, mis mulle kohe meenus oli jalgpall......................................3 Alguses ei suhtunud ma asjasse kuigi tõsiselt ja lootsin, et internetis on Portugali kohta ometigi küllalt informatsiooni. Aga kui ma olin külastanud interneti entslükopeediat Wikipedia, siis mõistsin ma, et nii napp infokogus ei ole piisav. Niisiis suundusin rahvusraamatukokku ja leidsin kartograafiasaalist suurel hulgal erinevaid reisijuhte ja muid Portugali tutvustavaid materjale. Kokkuvõtteks saigi rahvusraamatukogu minu põhiliseks allikaks selle referaadi kirjutamisel. Kodus olevast ,,Suurest maailma atlasest" sain veel lisaks infot looduse ja kliima kohta.......................................................................................................3 ÜLDANDMED.............................................................................................
annaabi.ee 
