Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine 1870.aastatel hakkasid Tartu likooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus leoti ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940.aastani oli rahvusraamatukoguks Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu; selle fondid kuuluvad tänapäevani Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule). Rahvaluulekogumise suuraktsioon. 1888.aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadeke ja tütardele", kutsudes rahvast koguma taas vanu laule ja jutte, uskumuste ja kommete kirjeldusi. Selle ja varasema kogumistöö käigus üleskirjutatud rahvalaulud, jutud, vanasõnad
Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk. Karl Ernst von Baer presidendina, tema liigitussüsteem. Baeri raamatukogu saatus. Seltsi raamatukogu paigutamine ülikooli raamatukokku. Hugo Kapp. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Suure Prantsuse Revolutsiooni olemus. Kuningliku raamatukogu nimetamine rahvusraamatukoguks. Riigistamine. Depood. Dekreet depoode töökorralduse kohta. Rahvahariduse komitee raamatukogude sektsioon. Henri Gregoire. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Raamatute ümberjaotamise põhimõtted. Negatiivsed momendid raamatutega ümberkäimisel. Sundeksemplari kadumine. Prantsuse revolutsiooni tähtsus raamatukogunduse vallas. PRANTSUSMAA / SUURBRITANNIA Napoleon I Kataloogide koostamine. Uus raamatukoguhoone. Leopold Victor Delisle.
15. septembril 1801. sai Aleksander I-st Venemaa keisririigi keiser nagu tema vanaema Katariina II oli soovinud. Katariina II suurendas oskuslikku diplomaatia abil Venemaa võimu ja prestiizi, laiendades Venemaa läänepiiri Euroopa südamesse. Ta oli entusiastlik kirjanduse, kunsti ja hariduse patroon. Tänu Katariina II toimus mitmete akadeemiliste hoonete ehitamine nagu avalik raamatukogu, mida nimetatakse täna Venemaa rahvusraamatukoguks. Katariina II hiilgus on olla naine, keda kõik mäletavad riigi ajaloo otsustavas arengujärgus, täpselt nagu Elisabeth I oli Inglismaal. Kasutatud kirjandus · ,,Kohutavad keisrinnad" Henri Troyat 2002 · ,,Inimene, Ühiskond ja Kultuur III osa Uusaeg" M. Kõiv 2006 · ,,Katariina Suur: Naise portree" Robert K. Massie 2012 · ,,Katariina II: Meelelisus ja poliitiline võim" Gala Naumova 2007 · https://katherineandcatherinethegreat.weebly.com/marriage--love.html
Kõik kiriku raamatud läksid rahva omandusse. Keelati usuline raamat. Hulk raamatukogusid natsionaliseeriti. Esimese EV ajal hakkas TÜ raamatukogu täitma rahvusraamatukogu rolli, saadi sundeksemplari a. 1919. 1918 asutati Riigiraamatukogu, alates 1919 hakkas saama sundeksemplari. 1944 nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, hakkas täitma avaliku raamatukogu ülesandeid. 1953 anti Kreutzwaldi nimi 1988 nimetati ümber Eesti Rahvusraamatukoguks 1946 loodi Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu, 1947 hakati saama eesti trükisest 2 sundeksemplari. Bibliograafia ajalugu: 3 Esimeseks Eesti raamatute nimestiku koostajaks peetakse Rozenplänterit avaldas aastatel 18131823 ajakirjanduses eestikeelsete trükiste aastaloendeid. 1921
Velliste nõudis avalikkuse september ees Eesti iseseisvuse taastamist; osales üle 300 000 inimese). 24. I Eestimaa Rahvuste Foorum (RR-i korraldusel). september 1.–2. Rahvarinde asutamiskongress Tallinna Linnahallis. oktoober EMS-i õhtu eesti keele kaitseks „Eesti maa ja eesti keel” Tallinna Linnahallis; F. R. 13. oktoober Kreutzwaldi nim ENSV Riiklik Raamatukogu nimetati Eesti Rahvusraamatukoguks. 16.–22. EMS-i eesti keele nädal Tallinnas, Rakveres, Torontos ja Stockholmis, keeleloits. oktoober 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud Enn Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas. 30. oktoober Ilmus keeleseaduse eelnõu. NSV Liidu seaduse eelnõu „Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis oktoober– (põhiseaduses)” rahvaarutelu ajal koguti Eestis RR-i eestvõttel selle vastu üle 800 november 000 allkirja. 2
annaabi.ee 
