õppetegevus hakkas toimuma vene keeles. Venestamise käigus hakati soodustama ka õigeusu levikut mille tarvis ehitati Aleksander Nevski katedraal ning Kuremäe nunnaklooster. Venestamise tugeva surve tagajärjel suleti Eesti Kirjameeste Selts 1893. aastal ning Eestis kehtestati tsensuur. Selle ajastul olid ka mõned head asjad, nagu näiteks Hugo Treffneri poeglaste gümnaasiumi asutamine, päevaleht "Postimees" algus, tänapäevase Eesti lipu loomine ja pühitsemine, rahvusluule kogumine tänu Jakob Hurdale, seltsiliikumiste elavnemine ning laulupidude traditsiooni algus. Lõpetuseks arvan mina, et venestamine oli Eesti jaoks väga valurikas, kuid tänu kirjameeste ning rahvuslikele liikumistele sai Eesti vaimselt ning ka riigi mõttes edasi areneda.
iseseisvast tööst? Gustav KLIMT-SUUDLUS- Peened mustrid, teostele iseloomulikud kuldsed või ülivärvilised dekoorid. Üks peamisi motiive teostes on domineeriv naine, tema teosed on purustanud hinnarekordeid. Minu arvates väga kõnetavad maalid, sobivad kokku minu stiili ja loomusega. XIII. Tuntud Eesti 20.saj alguse skulptor, kelle tuntuima töö koopia asub Nunne pargis? JAAN KOORT-METSKITS. XIV. Tartu kunstikooli asutaja(1904) Paljud tema tööd on tuntud „Kalevipoja“ või eesti rahvusluule teemadel. KRISTJAN RAUD- Jõulise joonega, figuurid nagu kivist tahutud söejoonistused. TARTUS KUNSTIKOOLI „PALLAS“ ASUTAJA. TÖÖD_ Kalevipoeg kivi viskamas, Kalevipoeg põrgu väravas. XV. 1) Sajandivahetuse eesti Tallinna kunstikooli asutaja (1903) pastellmaalija ANTS LAIKMAA_ Palju kaasaegse kultuuritegelaste portreesid. TÖÖD_ Talvemaastik, Maria Underi portree. 2) Eesti kõige kuulsam 20.saj graafik EDUARD VIIRALT(Wiiralt) – Õpib Pariisis, fantaasia küllased maalid
põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. · Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits. · Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu'' ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''. · Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under,
On budism, femisnism jne. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad om nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Skeem õp. lk. 49. Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalvaldkond Ülim väärtus: indiviidi Traditsioonid, Võrdsed võimalused vabadus rahvusluule, kristlik kõigile moraal. majandus Vabaturumaj, Riigi sekkumise vastu Valitsus reguleerib konkurents, avatud ning eraomanduse ja majandust. Suurema turud, minimaalne riigi mõõdukate maksude tulu saajad peavad sekkumine. poolt. maksma kõgemaid
Lydial sündis kokku 4 last. 1870 . a. 24. juunil etendus tema näidend ,,Saaremaa onupoeg" - algatus eesti teatrile. Tema üks tuntud näidend on veel ,,Säärane mulk" L.Koidula on loonud üle 300 luuletuse, tuntuimad ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Kodu", ,,Ema süda" 17. Rahvusromantism on 19. sajandi teisel poolel Põhja- ja Ida-Euroopas levinud kunstistiil, mis oli seotud rahvusliku tärkamisega. Rahvusromantism luules rahvusluule ja mütoloogia motiivid, muistse priiuseaja ja orjuse vastandamine, uuestisünni ja parema tuleviku ootus. Autorid: rahvuskirjanduse rajaja Kreutzwald, Lydia Koidula, Mihkel Veske, Friedrich Kuhlbars romantilis-patriootiline luule, Jakob Pärn algupärane proosa ,,Must kuub", ,,Oma tuba, oma luba" 18. Rahvusliku ärkamisaja hääbumise põhjused: o Venestamine o 1885. a. koolireform õppekeeleks sai vene keel, õppejõudude vallandamine
Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud
annaabi.ee 
