muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanismis avaldus elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ka ümbritsevasse ellu, milles avastati ilu ja harmooniat. Humanismi elukäsitlus oli inimesekeskne. Ars Nova ajastul kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Neid loodi sageli samapoliitiliselt oluliste sündmuste, näteks kroonimispidustuste puhul. Sel ajal väljapaistvam helilooja oli Guillaume de Machaut. Tema teostest on säilinud suur hulk ilmalike laule ning terviklik
Reformatsioonist olulisemaks mõttesuundade hälliks oli humanism. XV sajandil, mil said alguse uued tunnetusotsingud, oli keskaegse katoliku kiriku autoriteedi õõnestajateks Platoni ja Aristotelese originaalteoste tundmaõppimine. Viimaste levik ja kättesaadavus rajasid aluse humanistliku hariduse kujunemisele, esialgu Itaalias, hiljem ka Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused, suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanistlikud mõtlejad pöördusid ümbritseva maailma, looduse poole. Seda ajendasid osaliselt tollased avastused geograafia ja astronoomia alal. Humanismis avaldus elurõõmus ja optimistlik suhtumine nii loodusesse kui ka ümbritseva elu tegelikkusesse, milles avastati ilu ja harmooniat. Ühelt poolt tõusis humanismis esile vajadus looduse parema tunnetamise järele, teiselt poolt asetus inimene ise kui samasse loodusesse kuuluv objekt filosoofilise huvi keskpunkti
seostatavat infot. Näiteks Cicero suutis oma pealausetele liita kuni kuuenda astme kõrvallauseid ja hulgaliselt lauselühendeid. 61. Millal ja miks võeti Euroopas kasutusele võõrsõnastikud? Kuidas on see ladina keele arenguga seotud? Ladina ja kreeka keelest laenatud sõnade rohkus viis 16.saj-l uut tüüpi sõnastiku- võõrsõnastiku tekkeni, et nende kasutamist reguleerida. Võõrsõnastike kasutuselevõtt on seotud ladina keele hääbumisega ning rahvuskeeltele üleminekuga teaduskirjanduses – nii aidati omakeelseid sõnu sisse juhatada. 62. kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. 1.) isikunimed. Pere ja lisanimi anti edasi suguvõsade ja generatsioonide kaupa. Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Tänapäeva Euroopa isikunimevaramus on alles jäänud üksikud roomlaste eesnimed (Cornelius, Lucia, Marcus, Titus)
inimese kuju ja taust muutus 3 dimensioonilisemaks. Avastati tsentraalperspektiiv. Hakati viljelema tahvelmaali. Esimest korda võisime rääkida graafikast. 19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid (protestantlus, trükikunst, maadeavastamine jne). Alus sellele maailmavaatele võeti rooma kultuurist. 15 saj said alguse uued tunneteotsingud, Platoni ja Aristotelese teoste tundmaõppimine. Tekkisid uued teadus- ja hariduskeskused. Suuremat tähelepanu pöörati ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Võeti õigus avardada inimese kontseptsiooni, luua idealistlik konteptsioon: 1) inimese väärikus 2) oleviku väärikus. Vaimne hoiak: inimene on võimeline individuaalseks arenguks. Arengu sihiks peaks olema täiuslikkus. Maadeavastused:(15 saj lõpp 16 saj algus) võimaldasid kujutada maailma tervikuna. 1492 Kolumbus avastas Ameerika. Trükikunst:1440 Guttenberg. Soodustas teadmiste kiiret levikut. Raamatud leidsid laiema lugejaskonna. Trükikunsti
tekstide lugemine. Hakati tegelema ka tekstide/ajalooallikate kriitikaga. Just selle tekstikriitika abil Lorenzo Valla avastas, et Constantinuse kinkeürik pärineb tegelikult hoopis 8. sajandist, mitte 4. sajandist. Ainuõigeks hinnati antiikaja ladina keelt ja renessanssiaegsete uurijate arust oli Cicero ladina keel ainuõige ja seda tuli õppida. Ladinakeele kasutus vähenes ja hakati rohkem tähelepanu pöörama rahvuskeeltele. Ladina keel säilis pigem nagu intellektuaalne keel. Hakati huvi tundma ka kreeka keele ja kultuuri vastu. See huvi nende vastu kasvas, kui türklased vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Kreeklased pöördusid tagasi Euroopasse ning tekkiski huvi nende keele ja kultuuri vastu. Humanismi keskusteks ja vahendajateks kujuneisd eeskätt ülikoolid. Laiemas mõttes informatsioonivahetus muutus tunduvalt lihtsamaks, kui 1440ndatel aastatel leiutati Euroopas trükikunst
annaabi.ee 
