lipu üle. Nii mõnigi nägi, et on osa millestki, mis muudab ajalugu ning see andis neile enesekindlust, et asjaga lõpuni minna. Vahel võib isegi veel olulisemaks pidada seda, et laulev revolutsioon kujundas eestlasi rahvusena. Paljud eestlased hakkasid üha enam tundma, et on ühine üksus, mitte lihtsalt eraldiseisvad isikud. Eesti inimene ei olnud enam teise inimese edu üle niivõrd kade, vaid vastupidi, kui kuskil rahvuskaaslast kohati, polnud rõõmu näitamine häbiasi. Eestlaste vahel tekkis ühtsus- ja vendlustunne ning see on see, mis paneb ka praegu südame kiiremini tuksuma, kui välismaal teist eestlast kohtame. Kõike Venemaaga seotut, nagu näiteks küüditamine ja okupatsioon, meenutatakse üldiselt negatiivse alatooniga. Isiklikult, mõistan ma samuti tavalise eestlase kohaselt, mõlemad sündmused hukka, kuid neil on omamoodi ka mentaalne väärtus. On ilmselge, et sajandite pikkused, enamasti
sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele Maria Aleksandronovale.Talle omistati akadeemiku ja professori tiitlid.Köleri kunstilised vaated tuginesidki klassitsismi esteetikale,mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu,mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused.Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud rahvuskaaslast,tema loomingut tunti siiski vähe.Mõju avaldanud teos oli Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud freskotehnikas Kiristuse poolfiguur-modelliks oli Hiiumaa talupoeg. Pilet2 2.Esimesed Eesti soost skulptorid(A.Weizemberg,A.Adamson) August Weizemberg(1837-1921)- klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor.Varakult isa kaotanud poisina õppis ta tisleriks ning teenis selles ametis leiba,õppides vabakuulajana skulptuuri Berliini ja Peterburi akadeemiates-neid lõpetamata
Järgmisel aastal maalis ta portree arstist ja kirjanikust Friedrich Reinhold Kreutzwaldist ning asus looma suurt feodalismivastast allegoorilist kompositsiooni "Ärkamine nõidusest". Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsismi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on teenida ilu, mille reeglid on igavesed ja kõigile rahvastele ühesugused. Eesti seltskond tundis ja austas Kölerit kui pealinnas suurt edu saavutanud rahvuskaaslast, kuid tema loomingut tunti vähe. Siiski oli üks teos, mis paljudele mõju avaldas. Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile maalis ta 1879.a. Õnnistava Kristuse poolfiguuri, mille modelliks oli Hiiumaa talupoeg. Teos on nõudlikus freskotehnikas, aga Köler maalis selle 10 päevaga kingituseks eesti kogudusele.. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837 1921). Weizenberg oli visa ja esialgsest menust liigagi tiivustatud töömees, kes tagus marmorisse
Miks? 1) judaismi reeglite täitmine juutide identideedi (enesemääratlemise) alusaks sai. Juuti kes usku vaetas,ähvardas juudi kogukonnast välja heitmine. 2) Verepuhtuse säilitamine juudid hoidusid segaabieludest. Juut abiellus juudiga. Arvati et segaabielud viivad rahva hääbumiseni. 6 3) Juudid on kokkuhoidlikud ühiskäendus on tugev (kui juut sai jalad alla, siis ta aitas oma rahvuskaaslast), kokkuhoidmine ja ühtekuuluvust. Edasi püüdlikus, hea haridus, Edukad maletajad, äris jne. 4) sionism juudi rahvuslik vabadusliikumine. Juutide ärkamisaeg. Rajajaks Austria-Ungaris tegutsenud juudi soost ajakirjanik T. Herzl teda mõjutas üks skandaalne kohtuprotsess Prantsusmaal, mida ta ajakirjanikuna pidi kajastama (Üks prantsuse juudist sõjaväe ohvitser A. Dreytus keda süüdistati riigi reetmises, et andis dokumente teistele riikidele. Mõisteti õigeks. Aga see