Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt. Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad SÕNA – emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. * piirkondlik murre – vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre – staatusele (rullnokkade keel – Aiku ja Pets) Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta.
Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondlikud ja sotsiaalsed murded väljendavad identiteeti. Kõige selgemalt avaldub identiteet aktsendis. Keel kui loitsimisvahend Millestki rääkimine tähendab selle nähtuse esilekutsumist. Kui see on seotud usuga nõia maagilistesse võimetesse, võib enesesisendus räägitu tõeks muuta. Keel kui kultuuri kandja Keeles kujunevad sellised sõnad, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri toimimiseks.
informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. laeng. ...kultuuri kandja ...mõtlemisvahend Sõnad kujunevad keeles, Mõtted on peas põhiliselt keelelisel kujul, mis on vajalikud selle ühiskonna ja kultuuri mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. toimimiseks. Keel väljendab ühiskonna mõtlemisviisi ja maailmavaadet. 2. Kirjuta võõrsõnadele õige tähendus. (6p)
kultuurirahvuslusest. Selle juures on olulised keelelised tegurid ja üldjoontes kultuurirahvusluse esindajatel ei pruugi poliitiline rahvuslus niivõrd olulist rolli mängida. Kuna Saksamaal peamiseks ühendajaks on Preisimaa, siis see hakkab ka oluliselt mõjutama ühinenud Saksamaa identiteeti/vaimsust. Preisimaal jääb vahele demokraatia areng, ja Preisimaa vaimne pärand kandub üle Saksamaa vaimsustunnetusele. Ühinenud Saksamaal ei kujunda rahvusidentiteeti rahva ühine poliitiline osalus. Ühinenud Saksa keisririigis ei ole demokraatiat ega parlamentarismi kuni II maailmasõja lõpuni. On küll riigipäev jne aga keiser ei pea sellega tegelikult üldsegi arvestama. I) Autoritaarne vaim, distsipliin, militarism, väikekodanlus, vooruslikkus, juhtiva kihi konservatiivsus (aristokraatliku tausta mõju). II) Föderalism, juhtiv tööstus- ja teadusriik, tööliste sotsialism.
annaabi.ee 
