Georg Friedrich Händel (1685 1759) 10. klass Erinevalt Bachist oli Händel ajastuga kooskõlas Tema heliloomingut tunnustati Bach ja Händel seisavad ajateljel kõrvuti, kuid esimene vaatab seljataha, teine ette Oli I vabakutseline helilooja Elust Sündis Halles Saksamaal (Eisenachi lähistel) On nii saksa kui inglise rahvushelilooja, sest alates 1712 elas Londonis 1719 1723 oli Londonis ooperiteatri juht Sünnimaja Looming I helilooja, kes ühendab Euroopa eri muusikakeeled universaalseks tervikuks (so iseloomulik klassitsismile!) Instrumentaalzanrid: Kontserdid, concerto grossod, süidid ("Tulemuusika", "Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas
Barokk:17saj-18saj esimene pool. Üldiseloomustus-muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend-ühiskonnas võimukas absoluutne monarhia, kodanlikud revolutsioonid.-õukonnakeskne kontsertistiil.- Istrumentaalmuusika populaarsuses kasv. pillide tormiline areng.- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu edestatakse lauldes.eelkäijad: Vana Kreeka tragöödiad, ke...
Londoni 1711.aastal, teistkordselt 1712 aastal Londonisse minnes ta sinna jäigi. Juba esimesel Londoni visiidil võeti Händel suurejooneliselt vastu. Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris (King`s Theatre) sensatsioonilise menuga. Ooperikomponistina võitles ta seal kangelaslikult oma lemmikanri - barokkooperi vastastega , elas üle ränki kaotusi,kuid saavutas lõpuks oratooriumidega üldise tunnustuse ja inglise rahvushelilooja au. 1737.aastal tabas Händelit ajurabandus ja ta tervis jäi järjest nõrgemaks. Siiski kirjutas ta oma viimase ooperi "Deidamia" 1741.aastal. Händeli populaarsuse suur tõus algaski mitte Londonis vaid Dublinis, kus ta viibis 1741-1742.aastal ning esitas oma oratooriume ja orelikontserte. 1751.aastast hakkas kiiresti nõrgenema Händeli nägemine ning ta suri pimedana 14.aprillil 1759.aastal. Ta on maetud Londonisse.
sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. aastal esimese ooperi “Vikerlased”. 20. sajandi esimesel poolel hakati kasutama üha enam rahvaviiside motiive, koorimuusikas tegi seda Mart Saar ning instrumentaalmuusikas Heino Eller. Heino Ellerit võib lugeda üheks tähtsaimaks Eesti muusikakultuuri mõjutajaks. Ta oli Eesti rahvushelilooja. Oma huvi muusika vastu sai ta tänu perekonna suurele muusikalembusele. Oma loomingus keskendus peamiselt instrumentaalmuusikale, nendest suurem osa koosnes klaveripaladest. Suurim panus Eesti muusikakultuuri oli tema loomingus kasutatud Eesti rahvuslik koloriit. Kõige enam on tema loomingus tuntud just sümfoonilised poeemid, nagu “Viirastused”, “Koit” või “Ööhüüded”. Tema järgi on nimetatud üks tuntuim muusikakool Eestis.
Tema muusika on nauditav, ergastav ja fantaasiarikas. Tubina muusika võib kuulaja viia nii äärmuslikele emotsionaalsetele tasemetele, kui ka pakkuda lõõgastavat rahuolekut, mida soodustab tema meisterlik lüürilisus. 10 Kasutatud allikad: Raamatud Tubin Eino. 2015. Ballaad Eduard Tubina lugu. Eesti Teatri- ja Muusikamuueum. Artiklid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, http://www.erso.ee. ,,Eesti rahvushelilooja Eduard Tubina sünnipäevaks jõuab helilooja põrm tagasi koju". 30.05.2018 Internet Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing. https://www.tubinsociety.com. 12.02.2019 Eduard Tubin. http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika. 04.01.2019. Vaba entsüklopeedia. Eduard Tubin. https://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Tubin. 12.01.2019 Kirjastus Gehrmans Musikförlaget. Eduard Tubin. https://www.emic.ee/. 11.02.2019 Normet Virve ja Leibur Arvo. https://arhiiv.err.ee/seeria/eduard-tubin-100. 06.02.2019
Barokkooperi rajas kuulus Itaalia ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Juba 17.saj vallutas Itaalia ooper ka Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaal omandas ooper peagi omapärase ilme: iseärasuseks olid rohked ballettinumbrid. Prantsuse ooperi rajajaks oli Jean-Philippe Rameau. Inglismaa paistis silma 17.saj klavessiini ja ansambli muusikaga. Kõige anderikkam oli Henry Purcell. Ent Inglismaale asus elama Georg Wriedrich Händel, kes pälvis inglise rahvushelilooja tiitli. Saksamaal arenes sel ajal eriti oreli- ja koorimuusika. 17.saj Saksa suurimaks heliloojaks peetakse Heinrich Scütz`i esimese saksa ooperi "Daphne" looja, esietendus 1627. aastal. Peale Händeli andis Saksamaa teise barokkhelilooja Bach`i. Bach 1685 1750 Händel 1685 1759 Klassitsism Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad,
Tema palad on meloodilised ja lüürilised. MK „Vihmapiiskade prelüüd“ des-duur Chopin muutis inimeste arusaamist sellest, kuidas klaverit on võimalik üldse mängida. Kasutas palju rohkem pedaali ning kasutas tempo aeglustamist ja kiirendamist. MK „Polonees nr 3“ Suure osa elust elas Pariisis, sündis Poolas. Ei armastanud suuri masse ja publikuid. Vaevas kopsuhaigus, suri sellesse. MK „Minutiteos“ Ference Liszt (1811-1886) Chopini kõrval teien klaverivirtuoos. Ungari rahvushelilooja, dirigent, muusika kirjanik Paistis silma teatraalse klaverimängu poolest. Lõhkus esinedes tihti klaveri ära. Taotles, et klaver kõlaks nagu orkester. Kirjutas ka sümfoonilist muusikat. Armastas programmilist muusikat. Kirjutas sümfoonilisi poeeme. MK „Rännuaastad“ „Ungari rapsoodiad“ (nr 9, Pesti karneval) Kulutas kogu elu jooksul suure osa teenitud rahast heategevusele. (nt rajas Pesti muusikaakadeemia, mis täna kannab Liszti nime, rajas Beethoveni sünnilinna Beethoveni
annaabi.ee 
