Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse
2010. aastal avalikustas ta oma suhte Valérie Trierweileriga. Tänapäeva Prantsusmaa Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil
J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet' muuseum, Pariis . (See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva 20. juunit 1789. Verivärske parlament ei pääsenud Versailles's istungite hoonesse; nad kogunesid lähedal paiknevasse spordisaali, kus andsid vande olla koos seni, kui riik on saanud konstitutsiooni.) Suurtes riikides on parlamendil kaks koda: alamkoda ja ülemkoda. Prantsusmaal kutsutakse alamkoda Rahvusassambleeks (l'Assamblée Nationale) ja ülemkoda Senatiks (le Sénat). Kahekojalise parlamendi suur pluss on see, et ebaõnnestunud või puuduliku seaduse puhul ei tule seda kohe ellu rakendada. Uue seaduse puudusi saab ülemkojas veel pikalt lahata. Kõik poliitilised otsused sünnivad alamkojas, ülemkoda üksnes kinnitab alamkojas vastu võetud seaduse või saadab seaduse alamkotta täiendusteks tagasi. Eesti riik on liialt väike, et veel üht parlamendikoda üleval pidada, mistõttu meil
otsustusi, sest üldjuhul jõustuvad need otsused alles siis, kui teine koda need (muutmata kujul) heaks kiidab. Tänapäeval on parlamendi kodade arv riikides ajalooliselt välja kujunenud ja see enam diskussiooni objektiks pole. Erandiks on Briti ülemkoda, mille vajalikkuse üle diskuteeritakse sellepärast, et see on moodustatud ebademokraatlikul kujul. Kui on tegu kahekojalise parlamendiga, siis nimetatakse esimest koda küllalt sageli rahvuskoguks või rahvusassambleeks, näiteks Prantsusmaa ja mitmed Aafrika riigid. Austrias on alamkoja nimetuseks Rahvusnõukogu, Itaalias deputaatide koda, Ühendriikides ja Belgias Esindajatekoda. Teist koda nimetatakse äärmiselt sageli Senatiks (Saksamaal Bundestag). Kui on tegemist ühekojalise parlamendiga või kahekojalise parlamendi esimese kojaga, siis see valitakse praktiliselt alati otsestel üldvalimistel. Erandeid on siin väga vähe, näiteks Hiina, kus see
annaabi.ee 
