kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Tuntuna on püsinud kümned meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis oli algselt instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Tuntumad temaatilised laulud olid "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt. Bossanovaviisidest oli "Palus pohli punetab" ja "Kui käes on jaanipäev". Eestimaa-hõnguline hill-billy kõlab lauludes "Hobused" ja "Meremuinasjutt". Bluusi ja soul'i elemente on lauludes "Päeva lõpp" ja "Kes kuuleb ja näeb"
loomingus rohkesti folkloori intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdzässist folkdzässini, avangardistlikust dzässist dzässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" , mida on interpreteerinud paljud eesti, vennasvabariikide ja välismaa dzässmuusikud. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis, tõsi küll, oli algvariandis instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Esitamisvääriliseks arvati see kümmekond aastat hiljem. Helilooja esimesed laulud olid dzässilikud. Isegi temaatilistes lauludes, nagu "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt, kasutas ta dzässiharmoonia vahendeid, mis olid tolle aja kohta julged ja uudsed
intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdzässist folkdzässini, avangardistlikust dzässist dzässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno Naissoo maloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt, mida on interpreteerinud paljud eesti, vennasvabariikide ja välismaa dzässmuusikud. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis, tõsi küll, oli algvariandis instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Esitamisvääriliseks arvati see kümmekond aastat hiljem. Helilooja esimesed laulud olid dzässilikud. Isegi temaatilistes lauludes, nagu "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt, kasutas ta dzässiharmoonia vahendeid, mis olid tolle aja kohta julged ja uudsed
2 cis-moll (1939-1940) · Sostenuto vasakule käele cis-moll (1940) · 13 pala eesti motiividel (1940-1941) · Tantsu karakteris fis-moll (1941) · Prelüüd e-moll (1942, seade tellole ja klaverile 1965) · Intermezzo g-moll (1943) · Kümme lüürilist pala (1942-1943) · 14 klaveripala (koost. 1943) · Klaverisonaat nr. 3 es-moll (1944) · Sonatiin g-moll (1946) · Kuus pala ("Eesti süit") (Sokutants (1946), Sõõritants (1946), Rahvaviis (1947), Sarvelugu (1946), Rahvatoonis (1946), Tantsulugu (1941)) · Neli lüürilist pala (H-duur (1947), h-moll (1945), Fis-duur (1947), fis-moll (1947)) · Kaheksa pala (koostatud 1948: Meloodia Fis-duur (daatumita), Mängutoos es-moll 1947, Valss As-duur 1913, Intermezzo g-moll (daatumita), Rondino Es-duur 1947, Allegro ma non troppo A-duur (daatumita), Allegro C-duur (daatumita), Tants H-duur 1947) · Eesti pulmamarss D-duur (1940. aastad) · Lüüriline valss d-moll (seade klaverile 1940. aastail
annaabi.ee 
