sisemised väljapoole. Nii pidid palgid seisma vähemalt kaks aastat. Alles siis võis puidu laudadeks saagida. Peale seda pidid need kuivas ja soojas ruumis mitu kuud veel kuivama. Mööblipuit pidi seisma mitu aastat enne, kui sellest midagi valmistama hakati. Tamme, saare ja jalaka kuivatamine võis kesta kuni kaheksa aastat. Samas ei tohtinud puitu ka üle kuivatada. Liiga kuiv puit ei olnud samuti kõlblik mööbli tegemiseks.12 11 Tarang, L. Rahvatarkusi puiduvarumisest. Voorema, 2006. Eletrooniliselt kättesaadav: http://www.eramets.ee/info/trukised 7 Kui puitu sooviti treida, pandi see enne kuivatamist kuuks ajaks vette või sõnniku sisse. Lisaks arvati, et puu kuivab paremini, kui latv on alla suunatud.13 Korvmööbli juures on enim kasutatud korvipaju, lõhestatud paju, toomingat ja kuusejuurt. Seda
· Toidusedelit täiendada kala, aed- ja puuviljadega · Hoiduda alkohoolsetest ja kofeiini sisaldavatest jookidest · Süüa võimalikult vähe rasvast ja vürtsikat toitu, sest need mõjutavad higi lõhna. Liigse higistamise korral aitavad ka jahedad hommikused dussid. Kui esineb liigne higistamine üle kogu keha võib arst määrata ka ravimeid. Arsti ettekirjutusel võib võtta lisaks ka kaltsiumi. Rahvatarkusi. Ülemäärase higistamise korral soovitatkase juua ravimtaimetõmmiseid, näiteks salvei,- nõgese- ja melissitõmmist. Nende tegemiseks võetakse 2 teelusika täit ürti ühe klaasi vee kohta. Lasta tõmmata toatemperatuuril. Jahutada ja kurnata ning seda tuleks juua ühe kuu vältel ülepäeviti pool klaasi kaks korda päevas. Tugeva higistamise vastu aitab salvei vesileotise sissevõtmine. Valada 1 teelusikale
Koorest on leitud ka parkaineid. Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav, seda kasutatakse mitmeti, muuhulgas ka vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Vahtrapuidust valmistatakse ka erinevaid muusikariistu. Kevadel enne puu õitsemist-lehtimist võib üritada vahtramahla koguda. Selleks tuleb puu lõunapoolsele küljele teha väike auk, mille otsa kinnitada voolavat mahla purki juhtiv tila. Vahtramahl on väga suhkrurikas. Rahvatarkusi Vaher – tasakaalustav puu. Temaga kontaktis olles muutub inimene rahulikuks, kuna võtab enda peale liigse energia, rahustab, lahustab viha, teeb tasakaalukaks ja väljapeetuks. Pisarate ja ärevuse asemele annab rahu, usu endasse. Vahtrapuu on tuntud deemonivastase vahendina. Mecklenburgis usutakse, et majas ja laudas pole vaja karta nõidade külaskäike, kui uksepiirdesse ja lävepakkudesse on löödud vahtrapuust tikukesi.
Tähtsal kohal on ka kodu: suhted vanemate ja vanavanematega, kuidas sobib käituda ja mis õnne toob. Veel käivad tegelased tihti matkamas ja looduslaagrites, kus samuti ei puudu õpetlikud juhtumid. 2.2.2 Harri Jõgisalu ja Lembit Tihkani kahasse kirjutatud raamatud: *,,Lugusid vanalt Läänemaalt'' - Tallinn ,,Eesti Raamat'' 1989, toimetaja Helle Michelson. Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. Lugejale on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes sada aastat tagasi. Ajakirjas ,,Keel ja Kirjandus'' on Ülo Tedre kirjutanud pika arutluse raamatust ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'', kus ta on muuhulgas öelnud: ,,Tunnistan ausalt, see raamat äratab nostalgiat nende aegade järele, kus väga palju olenes su enda töökusest ja nupukusest, kus erimeelsused ilmnesid ja lahenesid kõrtsitoa arutlustes või kiriku- ja laadasõitudel, kus
annaabi.ee 
