Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn. * 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tlkinud Ilmar Rattus. * 1987 Vitlus noorsoo prast, Tallinn * 1988 Revolutsioon jtkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X * 1990 Kned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 * 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 * 2004 Peaminister: Eesti lhiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 o Tlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hmlinen ISBN 951-31-3456-3
Tänavatele visatakse rämpsu, saastatuse aste on erakordselt kõrge. Tähelepanuta jääb seegi, et see, mida loodus pakub, ei ole ammendamatu, ka maavarad lõppevad. Naftavarud ongi ohtlikult vähenenud. Alati ei oleks vaja kõike nii meeleheitlikult pakkida. Peaks ju piisama, kui näiteks helbeid müüakse ainult karbis ja mitte veel ka kilekotis. Ühest esemest toodetakse üha uuemaid variante, muidugi tahab enamus kõige viimast mudelit. Väiksemat ohtu ei kujuta endast ka rahvastikukriis. Elanikkond kasvab kiiresti ja ebapropotsionaalselt. Euroopas ollakse mures on väikse sündimuse ning vananeva ühiskonna üle, siis näiteks Indias on iive liige kõrge. Seal elavad paljud väga viletsates oludes, linnade ääres on slummid, kus puuduvad majad, on tihti vaid kuure meenutavad ehitised, rääkimata joogikõlbuliku vee olemasolust, kõike ümbritseb räpasus ja mustus. Seal elavatel inimestel pole normaalseid võimalused, arstiabi ning haridus võib jääda kättesaamatuks
Raamatud · 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. · 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. · 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. · 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn · 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. · 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus. · 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn · 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn · 1990 Kõned, Tallinn · 1999 Usun Eestisse, Tallinn · 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu · 2008 Majanduspoliitika, Tallinn 7 Abielud ja lapsed Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin
esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised ETV saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Edgar Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987. aastal sai Edgar
ja 19851988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. 19881989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor. Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986). Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes "Edasi" IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte". 6
Mitmed Lääne – Euroopa teadlased on hakanud tähelepanu pöörama kirjalikele allikatele, kus on märgitud, et 536. a oli mingi saladuslik ilmastikunähtus. Väidetakse, et suur osa maast oli sel ajal ilma päikesevalguseta, päikest paistis vähe. Pidi toimuma mingi suur katastroof nt meteoriit või suur vulkaanipurse, mis tõi kaasa põllusaagi tõsise languse. Vili ei suutnud isegi Lõuna - Euroopas valmida, tekkis suur näljahäda. Sel ajal võis tekkida tõsine rahvastikukriis. Keskmisele rauaajale tervikuna on iseloomulik, et kerkib väga palju linnueid, eriti 7. – 8. saj. Eestis on kokku 132 linnust ja enam kui pool on 30 rajatud just 7. -8. sajandil. See on ajajärk, kus neid linnusid väga vaja oli. Eesti eri piirkondades näevad linnused erinevad välja. Üks linnusetüüp on mägilinnus (nt Otepää linnamägi), otsisti välja järskude servadega mägi.
annaabi.ee 
