Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. · Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms.
Sündide arvu muutmiseks kasutatatakse: abiellumisvanuse määramist, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, kooselureegleid, peretoetusi, soodustusi töötamisel, teenuseid. (Peresõbralikud on nt. Põhjamaad) Vähendamiseks tehakse ka trahve (nt. Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte). Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades.
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades