Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis protsessis on hõlmatud erinevate toitainete taastamine organismis, nagu süsivesikud, valgud, vedelikud ja elektrolüüdid. Nende tarbimise kogus sõltub suuresti inimesest ja sellest, mis spordiala harrastajaga on tegu
Üheks abivahendiks on laialdase valikuga indivisuaalsed kaitsevahendid. Vahendid mis toestavad erinevaid jäseme osi. Kaitse seisneb kas põrutuse eest või siis jäseme tema liikumisamplituudi ületamise eest. Eriti kasutatakse sidemeid varasemate vigastuste tõttu, mis on kas sidemeid nõrgestanud. Nahavigastused Nahavigastuste hulka kuuluvad haudumus, villid, mõhad, kriimustused ja haavad. 5 Villid tekivad tihti rahvaspordis. Villid tekivad naha pindmise kihi pidermise eraldumisel aluskihtidest koos kihtide vahele koguneva vedelikuga. Vill tekib hõõrdumisest, mille tagajärjel keha üritab oma moodi end kaitsta. Villide tekkimisel tuleb kindlasti vältida nakkust. Väikse villi korral tuleb villile asetada plaaster. Kui vill on kohas, kus ta on surve all või kohas, kus toimub häärdumine edasi, peab villi avama. Villi avamisel torgatakse vill katki ja lastakse vedelik välja.
vigastus. Põlvkedra kõhre kahjustused. Kõige tüüpilisemad põlvekedra kõhre vigastused on: · meniski rebend (põlveliigese võruketaste vigastus või rebend) · sideme ja kõõluste vigastused · kõhre vigastused ( esineb harva ) Need vigastused võivad esineda üksikult või koos. Niisuguste vigastuste puhul tuleb pöörduda arsti poole. 1.3.4. Nahavigastused Nahavigastuste hulka kuuluvad haudumus, villid, mõhnad, kriimustused ja haavad. Villid tekivad tihti rahvaspordis. Nad tekivad naha pindmise kihi epidermise eraldumisel aluskihtidest koos kihtide vahele koguneva vedelikuga. Vill tekib hõõrdumisest, mille tagajärjel keha üritab omamoodi end kaitsta. (http://www.inimene.ee) (http://www.naistekas.delfi.ee) Villide tekkimisel tuleb kindlasti nakkust vältida. Väikese villi korral peab villile asetama plaastri. Kui vill on kohas, kus ta on surve all või kus toimub hõõrdumine edasi, peab villi avama
(.) või natuke rohkem (.) me tunnistasime et meil narkomaaniat ka ei ole (.) et põhjamaa (.) meil on napsisõbrad viinajoojad narkomaaniat ei ole niikaua kuni piltlikult öeldes koit pikaro politseikomissarina niitis maha moonipõllu (.) sellest tuli tohutu kisa (.) ja sealt hakati nagu teadvustama et mis asi see on (.) jaa ja täna no ütleme et sellest narkomaaniateemast räägime täiesti avalikult aga rahvatervise aspektist äkksurmadest või dopingukasutamisest ka rahvaspordis me veel ei räägi 44 J.M: kes peaks rääkima (.) riik peaks võtma range seisukoha ja kogu lugu eks=ole K: noo riigis on kõigepealt tarvis teadvustada ehk valijates on vaja teadvustada probleemi olemust (.) kui me vaikime maha ja ütleme et seda probleemi ei ole üldse (.) siis õ siis kõik tunnevad ennast hästi eks=ole ee (.) loll on see kes vahele jääb J.M: nii (
annaabi.ee 
