Jüri Vilms vaba ühiskonna eestvõitlejana - mida on temast õppida tänasel Eestil ,,Kust on saanud vene rahvas meie, Eesti rahva kohta õiguse viimase saatust ära määrata. Meie oleme samasugune vaba rahvas nagu vene rahvaski... Eesti rahva üle ei ole ühelgi maailmas õigus peale tema enese ." kirjutas Jüri Vilms 1917 aastal ,,Päevalehes". Esindades selle väljaütlemisega vaba ühiskonna põhimõtteid. Ta pidas oluliseks demokraatia levikut ja säilitamist ning sõnavabadust sõltumatus pressis. Advokaadi ja ajakirjanikuna on Vilms parim näide siiani suhteliselt vähe tähelepanu saanud tolleaegsest vaba ühiskonna eest seisjast, kes suri Eesti Vabariigi eest. Õnneks on ta
ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas. Kalevipoja künniga saadi põllu-, heina- ja karjamaad, mis tarbeks kõigile. Kalevipoeg austab väga oma ema, oskab hinnata isa tarkust ja kaaslaste tõelist sõprust. Sissetungijate suhtes toimib ta aga karmilt. Sarvik, kelles Kr on veenvalt kujutanud tüüpilist feodaalisandat, on rahva õnneaega hävitav ohtlik vaenlane. Piigade vabastamine põrgu
orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa-alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas. Kalevipoja künniga saadi põllu-, heina- ja karjamaad, mis tarbeks kõigile. Kalevipoeg austab väga oma ema, oskab hinnata isa tarkust ja kaaslaste tõelist sõprust. Sissetungijate suhtes toimib ta aga karmilt. Sarvik, kelles Kr on veenvalt kujutanud tüüpilist feodaalisandat, on rahva õnneaega hävitav ohtlik vaenlane
ning orjusevastase ideestiku rõhutamisega oli eeposel kohe ja on jätkuvalt tugev ühiskondlikult äratav mõju. Kalevipoega tuntakse muistendites hiiuna, kes rassib kividega, loobib neid huntide, sortside, kirikute pihta, ehitab kividest lõputa sildu, kahlab läbi jõgedest, niidab lagedaks suured maa- alad, teeb endale mäekõrgusi magamispaiku jne. Eeposes saab kalevipoeg kuningaks, kuid mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama (künnab, külvab) mis rahvaski. Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas. Kalevipoja künniga saadi põllu-, heina- ja karjamaad, mis tarbeks kõigile. Kalevipoeg austab väga oma ema, oskab hinnata isa tarkust ja kaaslaste tõelist sõprust. Sissetungijate suhtes toimib ta aga karmilt. Sarvik, kelles Kr on veenvalt kujutanud tüüpilist feodaalisandat, on rahva õnneaega hävitav ohtlik vaenlane. Piigade vabastamine põrgu
varem omadussõnana tähenduses tugev, jõuline. Rahvaehtsate laulude kõrval ka hulganisti Kreutzwaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Kirjanduslike eeskujudena tuleb arvestada ,,Kalevalat", antiikeeposi, Vergiliuse, Gananderi teoseid. Eepos haarab laialdast probleemide ringi, veenev poliitiline üldistus eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest. Eeposes saab Kalevipoeg kuningaks, mitte ülikuks, vaid töömeheks, kes teeb sedasama mis rahvaski. Kreutzwald seostab Kalevipoja rahvale omase tööga. Kalevipoega pole kujutatud ideaalse ja eksimatu sangarina, vaid inimlikuna, kelle heade omaduste kõrval on ka nõrkused, mis avalduvad lihtsameelsuse, järelemõtlematuse või inimlike eksimustena. Eepose tegevus areneb gradatsioonis, kangelase kujunemine esitatud astmeliselt, kompositsioonilt pole eriti ühtlane ja kompaktne. Teose liidab tervikuks Kalevipoja tegelaskuju ja tema kaudu väljenduv autori ideeline positsioon
annaabi.ee 
