Hispaania rahvuskangelasest Cidist ja teistest sangareist. Osa romansse oli ka Iüürilise tundetooniga — nende materjal pärines ena masti prantsuse rüütlikirjandusest. Romanss oli 8- silbilistest värssidest koosnev luuletus, milles asso nantsriim ühendas paarisarvulisi värsse. Nagu araabia luuleski, ei olnud värsside arv luuletuses ette määratud: on väga Iühikesi ja ka üsna pikki romansse. Romansid kuulusid hispaania iidsesse muusikakultuuri: neid lauldi, nende saatel tantsiti rahvapidudel. Pea alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. Romanssi ilmestab metafooririkkus, egelaste napp ja vihjeline, kuid tabav kõne. Näiteks Iühike romanss "Mauritar Moraima“. Sellal kui mujal Euroopas renessansi ja klassitsismi antiigilembuse .mõjul rahvaluule pea kaheks sajandiks ununes, hakkasid Hispaanias romansse viljelema tuntumad "kuldse ajastu" (XVI—XVII saj) luuletajad. Romanss säilitas oma elulisuse ka tänu sellele, et hispaania
vahekord piirialadel. Teemasid laenati ka hääbunud kangelaslauludest, Cidist jt kangelastest. Osa on ka lüürilise tooniga (mõjutused prantsuse rüütlikirjandusest). · 8-silbilistest värssidest koosnev, assonantsriim.Värsside arv ei ole ette määratud on pikki kui lühikesi romansse. · Kuuluvad hispaania iidsesse rahvamuusika kunsti neid lauldi ja nende saatel tantsiti rahvapidudel. · Alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. · Metafooririkkus, tegelaste napp ent tabav kõe. · Mujal, antiigilembeses ja renessansis, klassitsistlikus Euroopas unustati rahvaluule pea kaheks sajandiks aga Hispaanias võttis klassitsistlik draama romansi vormi üheks põhiliseks värsivormiks tänu sellele olid romansid nii elujõulised. · Väga populaarseks said romansid Euroopa romantismis. Isegi Garcia Lorca kirjutas
romanss hispaania keskaegne romanss on 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus, milles assonantsriim seob paarisarvulisi värsse. Kuna värsside arv luuletuses ei olnud määratud, siis esineb nii lühikesi kui ka üsna pikki romansse. Romansse on arvukalt loodud Hispaania rahvuskangelasest Cidist ning ajaloo värvikatest seikadest. Need sisaldavad alati mingit dramaatilist olukorda. Romansid on osa hispaania muusikakultuurist: neid lauldi ja nende saatel tantsiti rahvapidudel. Romansid saavutasid suure populaarsuse romantismi ajal, mil neid mugandasid ja jäljendasid paljud euroopa kuulsad luuletajad (Byron, Heine jt). Näiteks: Mauritar Moraima Olen mauritar Moraima, mauritar sirge ja peen, mu õnnetu väravale tuli üks kristlasest mees. Kõlas nii petlikult-vabalt tema araabia keel: "Tee, mauritar, värav lahti, ja Allah käigu su eel!" "Kuidas lahti saan ma teha, kui sind ei tunnegi veel?" "Su onu on siin, maur Mazote seismas on värava ees;
Ei mitte, vaid võõraid meie austame, nagu on iga korraliku inemise kohus, aga oma armastame. Aga et meie koolitud inemised tahavad kodus kõnelda aina saksa keelt ja et mõned sõimavad neid kadakaks, siis pole see mitte sellepärast, et nemad põlgavad oma emakeelt, sest inemine ei saa seda põlata, mis ta armastab, ja emakeelt meie armastame kõik, vaid see on sellepärast, et emakeel on meile püha, nii kallis ja püha, et meie teda tarvitame ainult suurtel ülemaalistel rahvapidudel, mida peame keisri majesteedi armust. Emakeel on meile nagu mõni kallis pidurõivas, mille ajame omale selga ainult suurtel ja kallistel pühadel. Aga meie ei või mitte alati pühi pidada, vaid peame tööd tegema, aina tööd tegema, sest meie oleme väike ja vaene rahvas, nii et meie võime ainult harva omale pidurõivad selga ajada, see on emakeelt kõnelda. Aga meie tahame teda ikka au sees pidada ja teda armastada,