Lemmikarvudeks on 3 (kõike asju juhtub kolm korda, peategelasele antakse kolm ülesannet, elas kolm venda), 7, 9 või harvem 12. Muinasjutud lõpevad reeglina õnnelikult. (Kui nad surnud ei ole, elavad nad õnnelikult siiamaani) MUISTEND Muistendite sisu on vähemalt esialgu tõeks peetud, nende jutustamine ja kuulamine eeldas uskumist.Selle rahvajutuliigi eesmärgiks oli midagi seletada, tõestada, õpetada. Muistendite näol on tegemist rahvaomase elu- ja loodusnähtuste tõlgendusega. Muistendil puudub süzeeline arendus, tegemist on mõne sündmuse või nähtuse kirjeldusega.Muinasjutule omase ebamäärase alguse (Oli kord..., Ennemuiste elas...) asemel on muistenditel kindel ,,aadress" seal ja seal, sellel ajal juhtus nii- ja niisuguse olendiga järg-mine lugu.Tänu seesugusele konkreetsusele säilivad muistendid rahva mälus kauemini.
t. materiaalseid huvisid. Kui selle lihtesindajateks on kodanlikud ärimehed või egoistlikud mõisnikud, siis kuuluvad sama tüübi kõrgemasse kategooriasse ausameelsed võitlejad inimese heaolu eest. Need inimesed peavad inimese õnne põhieelduseks sotsiaalsete probleemide lahendamist, leiavad, et inimesel on õigus ülekohtust ühiskonda vägivaldselt ümber korraldada, ning satuvad seetõttu vastuollu rahvaomase eetikaga, mis seostab õnne vabatahtliku eneseohverduse ja kannatliku meelega. Rahvusliku iseloomu põhilaadiks on Dostojevski järgi omamoodi maksimalism vajadus minna lõpuni, viimse piirini nii oma kurjusetungis kui ka oma headusepüüdluses. Dostojevski näeb oma ülesannet selles, et kuulutada esimeste ideede õigsust ja nende tulevast vältimatut võitu ning teiste väärtust ja neid ootavat krahhi.
pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Jamb Hoopis teise päritoluga oli jamb. Põllumajanduslikel viljakuspidustustel, mida iseloomustasid prassimine, sõimlemine ja ropendamine, kostsid pilkavad ja paljastavad laulud, mis olid sihitud üksikute isikute või tervete rühmade vastu. Neid laule nimetati jambideks, muuhulgas olid need ka ühiskondliku laituse folkloorseks väljundiks. Rahvaomase jambi jooned (satiiriline ja paljastav iseloom, isikuliselt teravadataud pilge) säilisid ka kirjanduslikus jambilises liigis, kuid ka kirjanduslik liik kandus välja folkloorseist raamidest, muutudes isiklike tunnete ja meeleolude väljendamise vahendiks. Ka jambis kasutatakse erilisi värsimõõte jambi ja trohheust. Jambilistest värssidest kasutati kõige enam trimeetrit, trohheilistest tetrameetrit. 26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu
Sellega liituvad kaks jambi kaksikvärsijalaks dipoodiks ehk jambiliseks meetrumiks, milles rütmiliselt tugevamana esineb esimene värsijalg (igas meetrumis kaks värsijalga). Niisugust kolmest dipoodist koosnevat värsirida nimetatakse jambiliseks trimeetriks. Paarituil kohtadel võib jamb asenduda spondeusega ja pikk silp kahe lühikesega. Tsensuur asub kolmanda või neljanda jambi keskel (vt skeem lk 49). Kasvanud välja rahvapidustustel lauldud pilkelauludest, säilitas kirjanduslik jamb rahvaomase jambi paljastav-satiirilise iseloomu, ent muutus hiljem isiklike tunnete ja meeluolude väljendamise vahendiks. Hiljem kadus pilke teravus ja jambilist värssi kui harilikule kõnekeelele rütmilt väga lähedast hakati kasutama ka teistsuguse sisuga luuletustes ja draama dialoogilistes osades. Archilochos on looja. Jamb oli seotud Demeteri kultusega. Jambiline trimeeter on levinuim värsimõõt draamades.
annaabi.ee 
