Ka Mozarti ooper kujunes valgustusajastu vaimu väljendajaks ja isegi poliitiliseks protestiaktiks. See ooper on sädeleb, lõbus ja vaimukas lugu endise Sevilla habemeajaja.nüüd krahv Almaviva kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne võitlusest õiguse eest teinetist armastada ja abielluda. [3.Lk.39] Võluflööt Ooperi ideeline mõte on seotud Viinis populaarse Vabamüürlaste liiduga,millest ka Mozart viimastel eluaastatel aktiivselt osa võttis. Analoogiliselt rahvamuinasjuttudele On ka selles ooperis vastandatud kaks maailma. Ühte valitseb julm ja salakaval öökuninganna, teist tark humanist Sarastro. Öökuninganna on andnud lubaduse hävitada tarkuse ja mõistuse templid, hoida rahvast pimeduses,Sarastro riik asub aga päikesepaistelises palmisajus,kus valitseb inimarmastus,vendlus,valgus ja soojus. [4.Lk.142] Sonaat la-minoor 1778. aasta suvel Pariisis loodud klaverisonaat. Protest ja ahastus,mida põhjustas ema surm
Muinasjutusüzeede tuntus, neile omased skeemid ; Muiasjutulik mõtteviis kultuuris (vrd seisklusfilmid ja -romaanid); Muinasjutt kui täiskasvanute zanr (imemuinasjutud) ja lasteznr (loomamuinasjutud); Lisaks jutule tähtis ka jutustamine (varem mehed, 20ndast sajandist alates naised); Rahvamuinasjutud ja nende töötlused. (Grimmid, Perrault, Basile, Straparola); Lihtrahva repertuaarist eliidi repertuaari (lugemislauale) ; Kirjanduse mõju rahvamuinasjuttudele; Muinajututöötlused ja kunstmuinasjutud (vt Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"); Muinasjuttude tüübikataloogid ja liigitus. Rahvusvahelised muinasjutu tüübikataloogid Antti Aarne: Verzeichnis der Märchentypen (1910) o Saksa keeles, iga jutu kohta lühike sisukokkuvüte, tabav pealkiri ja number (lühend A) Stith Thompson: The Tyoes if the Folktale. A Classification and Bibliography (1961)
rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud: paljude rahvaste seas räägitavad noorte ja täiskasvanute muinasjutud. Rahvamuinasjuttude töötlused: rahvapäraste muinasjuttude süzeed pandi kirja, sõnastati ümber ja hakati trükis avaldama. Neist said üldtuntud ,,lastejutud". Kunstmuinasjutud: rahvamuinasjuttude eeskujul kirjutatud muinasjutud, mille süzeed on kirjanikel endal välja mõeldud, kuigi neis võidakse kasutada rahvamuinasjuttudele iseloomulikke fantaasiaelemente ja väljenduslaadi. Kõik kolm mõjutavad suuremal või väiksemal määral üksteist. (Rahvusvahelised). 37. Nimeta folkloori lühivormide hulka kuuluvaid folkloorizanre. Iseloomusta lähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused.
kommenteerijana. Koostas ka soome-rootsi sõnaraamatu. Muinasjutu ja ajaloo leidja Topelius Pärit rootsikeelselt Pohjanmaalt. Karjäär => ajalooprofessor ja ülikoolirektor. Topeliuse kaks väljakujunenud rolli: 1) Topelius kui muinasjutuonu muinasjutte ilmus üle 10 köite, ,,Muinasjutte" (1847 52), ,,Lugemist lastele" (1865 96). Osalt kasutab rahvusvahelist muinasjutuainest (nt Okasroosike), osalt toetub aga soome rahvamuinasjuttudele või kergelt maskeerituna oma lapsepõlvemälestusi. Muinasjuttude moraalseiks juhttähtedeks on soe ja salliv usklikkus ja ideaalne patriotism. 2) ajalooliste romaanide autor pani aluse ajaloolisele romaanile Soomes, viljeles zanri nii edukalt, et sai selle professoriks. Tuntuim on ,,Velskri jutustusi" Muinasjutud ja ajaloolised romaanid on vaid osa Topeliuse ulatuslikust toodangust => oli oma
annaabi.ee 
