ajalooprobleeme kõlbluse vaatenurgast. Kuulsamad teosed on ’’Ivanhoe’’ ja ’’Rob Roy’’ 16.Victor Marie Hugo-Oli prantuse kirjanik, ta oli tähtsaim prantsuse romantik. Ta kirjutas oma eluajal romantilist dramatismi, luuletusi ja näidendeid. Talle olid tähtsad kontrastid ja grotesk. Kuulsamad teosed on ’’Jumalaema kirik Pariisis’’ , ’’Hüljatud’’ ja ’’Mees, kes naerab’’. 17.Jacob ja Wilhelm Grimm-Kogusid ja kirjutasid üles rahvamuinasjutte. Täiendasid ise tekste muutes need rohkem kirjanduslikumaks. TEOSEID ROMANTISMIST: 1. David ’’Napoleoni kroonimine’’ 2. Theodore Gericault ’’Meduse’i parv’’ 3. Claude Monet ’’Jalutuskäik’’ 4. William Turner ’’Matus merel’’ 5. Parlamendihoone Londonis 6. Eugene Delacroix ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’
Lisaks tavapärasele päevarütmile on neil ka aastarütm. Aastarütmis on erinevad tähtpäevad mida tähistatakse ning millga seoses on lasteaiad tegevused ja üritused. Aastarütmis tähistatakse jõule, laternapüha, Miikaeli päeva, lõikuspidu, jaanipäeva, lasteaia-aasta lõpupidu, nelipüha, lihavõtteid, vastlapäeva ja kolmekuningapäeva. Muinasjutu jutustamine on sreinerlasteaia päevakavas üks tähtsaim ja oodatuim osa. Jutustatakse vanu rahvamuinasjutte, sest just rahvamuinasjututd sisaldavad seda ürgset sõnumit, mille lapsed ära tunnevad. Muinasjutu mõtet ei seletata lastele kunagi. Paljudes lasteaedades on eraldi muinasjututuba. Lapsed kutsub kokku muinasjutukelluke, mille helisedes lapsed tulevad ja istuvad poolkaares ,,lava" ette. Ühte muinasjuttu jutustatakse tavaliselt nädal aega järjest. Iga laps tunneb värvidest rõõmu. Joonistamine ja maalimine köidavad lapsi juba varases eas
mis on siiani maailmakuulsad, nende seas ka Gorgoroth, Mayhem, ning Darkthrone. Norra popmuusika lipulaevadeks on a-ha ja Röyksopp. Kirjandus 19. sajand oli Norra kirjanduse õitseaeg. Henrik Wergeland ja J. H. Sebastian olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse iselaadi traditsioonile. Henrik Ibsenit peetakse üheks maailma suurimaks näitekirjanikuks. Tähtsad kirjanikud olid ka Bjørnstjerne Bjørnson, Jonas Liegasaid, ja Amalie Skram. Rahvamuinasjutte, mis ilmusid esimest korda 1840ndatel ning millel oli suur tähtsus norra kirjakeele kujunemisele, andsid välja Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moes. 20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes mõlemad said Nobeli kirjandusauhinna. Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes kultuuriradikalismilt vasakradikaalse modernismini. Tänapäeva autoritest on tuntud
aluse ise laadi traditsioonile. Henrik Ibsenitpeetakse üheks maailma suuremaks näitekirjanikuks ja suurimaks realistiks näitekirjanduses. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud olid Bjørnstjerne Bjørnson, Alexander Kielland ja Jonas Liega said 19. sajandi lõpuks "neljaks suureks". Tähtsad kirjanikud olid ka Arne Garborg ja Amalie Skram. Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moes andsid välja norra rahvamuinasjutte, mis esimest korda ilmusid 1840ndatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel. 20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes mõlemad olid poliitiliselt konservatiivsed. Mõlemad on saanud Nobeli kirjandusauhinna. Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes Jens Bjørneboe ja Agnar
Mida lähemale tänapäevale, seda tõsielulisemaks kirjaniku lastelood muuutvad. Üks uuemaid Mäkela raamatuid "Miisa uus pere "Miisa uus kodu" on raamat mis juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus kõlama jäänud helge toon. 19. saj II poolel aitas kirjanduses valitsev romantism ja rahvusliku liikumise elavnemine kaasa ka algupärase lasterkijanduse kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid, millest hakkaski vormuma rahvuslik lastekirjandus. Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni Swan (1875 - 1958), kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat.
Raamatu läbi proovis ta pigem leida lahendust sellele probleemile. Miisa lugu on mõtlemapanev raamat, mida võik lugeda kõik emad-isad. “Miisa uus kodu” on raamat mis juhib tähelepanu tänapäeva elu kitsaskohtadele, samas on raamatus kõlama jäänud helge toon. 19. saj II poolel aitas kirjanduses valitsev romantism ja rahvusliku liikumise elavnemine kaasa ka algupärase lasterkijanduse kiiremale sünnile. Esimene Soome folkloori uurija Eero Salmelainen kogus ja avaldas 4 kd-t Soome rahvamuinasjutte ja muistseid lugusid, millest hakkaski vormuma rahvuslik lastekirjandus. Avaldati rahvuseepose Kalevala väljaandeid. Jõudsalt edenes ka tõlkekirjandus (M. Twain, H. Chr. Anderesen, W. Scott jpt). 20. saj. alguse laste- ja noorsookirjanduses on mänginud olulist rolli Anni Swan (1875 - 1958), kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa muinasjutu uue laine algatajaks peetakse
annaabi.ee 
