Sündis (kus?) _________, õppis (kus?) ____________________, kõndis jalgsi Riiga, maetud (kuhu?) __________, ausammas (kus?) ___________________, temast juttu Jaan Krossi raamatus ____________________. Temast algab eesti _________________ kirjandus. FRIEDRICH ROBERT FAEHLMANN 1798-1850 1 Avaldas (mitu?) ___ rahvaluulelist müüti _________ keeles (näit ______________________________, __________________________, ,,Vanemuise laul" jt; kaua arvati, et see on meie algupärane (mis?) ______________________, kuid tegelikult oli see F-i __________________ , mis tegi ometi head). Oli esimesi _________________, kes lõpetas TÜ arstiteaduskonna; oli TÜ eesti keele lektor; lõi 1838 Õpetatud Eesti Seltsi; temalt idee luua (mis
W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades paiguti küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb seejuures siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides
Nii Rosenplänter ise kui ka teised käsitlesid ühise eesti kirjakeele küsimust. Rosenplänter ja Masing pooldasid kirjakeele alusena põhjaeestilist keeletarvitust. Sellega seoses sattus Rosenplänter vastuollu Kagu-Eesti pastoritega. ,,Beiträge" tähtsus oli eeskätt keeleteaduslik, sest kahekümnes köites (kokku üle 3400 lk.) avaldati arvukalt eesti keele alaseid artikleid peaaegu kõigi keeleõpetuse osade kohta. Lisaks ilmus selles eestikeelseid tekste ning sõnavaralist ja rahvaluulelist materjali-149 rahvalaulu, vanasõnu, mõistatusi ning 24 rahvajuttu. Viimased olid esimesed trükkipääsenud eesti rahvajutud. ,,Beiträges" sai alguse eesti kirjanduskriitika ja-teooria. Siin ilmus üle 30 saksakeelse ning kaks eestikeelset arvustust, samuti kirjutisi eesti poeetika kohta. Siit kasvas välja meie pseudomütoloogia, mida täiendasid Faehlmann ja Kreutzwald, ning mille äratatud probleeme on usundiloolastel pikka aega käsitleda tulnud. ,,Beiträges" ilmus ka
W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades paiguti küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb seejuures siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust,
annaabi.ee 
