250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks
usukäsitlus oli lootust sisendav, lihtrahvalik ja võrdsuse printsiibile rajanev. · Körberi tuntumad lood ,,Ma olen väike karjane" ja ,,Mu isamaa Nad olid ka tähtsad rahvahariduse edendamises, sest nad õpetasid rahvast armas" lugema ja kirjutama. Nende muusika oli meelepärased, mitmehäälsed ja Hiiumaa meloodilised.Kahjuks suhtusid vastuoluliselt, sest ei mõistnud seda. nad vanasse rahvaloomingusse · Juhendaja pastor Rinne , kelle eestvedamisel toimu Hiiumaa Iseloomusta ilmalikku muusikat 18. Sajandil. esimene laulupüha Levis enamjaolt ainult aadliringkondades ballidel ja pidudel, aga ka · 1868 aastal andis Rinne välja laulukogumiku ,,Maa ja Rahwa salongides
Kivirähk''Lotte reis lõunamaale'' *loomad kõnelemas inimese kombel nt Janno Põldma ''Lepatriinude jõulud'' *kõnelev mänguasi nt Iko Maran ''Londiste nimega Vant'' *ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866 *Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J.Eisen – ''Esivanemate varandus'' 1882 *August Kitzberg ''Piibeleheneitsi'' 1903 *Oskar Luts ''Nukitsamees'' 1920 *Juhan Jaik ''Võrumaa jutud'' 1924– folkloorse taustaga õuduslood, milles fantastilised ja grotesksed maailmad on lahutamatult põimunud. Mütoloogilised olendid: tondid,
inimene on nüüd seotud kindla maa-alaga, seob ta ka loodushinged, muutes nad “aktiivsemalt mõjuvaiks kaitsevaimeks”. Sel ajal toimub Eestis ka võõrmõjude (germaanlaste) survel kaitsevaimude ümbernimetamine haldjateks ning “ /.../ loodushinged, kes on algselt oma kehade teisikud, iseseisvuvad haldjatena järjest enam oma kehadest ja omandavad /.../ välimuseltki inimkuju /.../”. Germaanlasilt kuuldakse ka mitmesuguseid muistendeid haldjaist, mis kanduvad üle meie rahvaloomingusse ja siin edasi arenevad.”(Loorits 1932:156-157) Paganlikul ajal peeti haldjaid mitte ainult lihtsalt iga taime, kivi, koha, meteoroloogilise nähtuse jne juurde aegade algusest kuuluvateks hingedeks, vaid usuti ka, et haldjad tekivad surnutest. Eisen kirjutab: “Teise, /.../ arvamise järgi tekkisid haldjadki surnutest. Enne kui kalmeid hakati tarvitama, maeti surnu sinna, kus hing kehast lahkunud. Hing jäi sinnasamasse
annaabi.ee 
