loobuti senisest keskendumisest vaid kõrgkultuurile ja hakati kultuuri mõistet avaramalt käsitama. • 1970. aastatel oli rahvakultuuri ajalugu üks uue kultuuriajaloo mõjukamaid suundi ja selles vallas teostas ennast suurem osa uuendusmeelsematest kultuuriajaloolastest. • Tänapäevaks on “rahvakultuuri” mõiste esialgsest tähendusest suuresti loobutud, enam ei jagata kultuuri kaheks osaks – eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. Ajalugu ja antropoloogia • 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. • Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur
☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas”: keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele. Jean-Claude Schmitt (1946) ☼ “Püha hurdakoer” - 13. sajandi klassikalise juhtumiuuring uskumusest ☼ rütmid: elementide korduvus, süda rütmid jne ☼ lihtrahvas kannab kultuuri ka ☼ tänapäevaks on “rahvakultuuri” mõiste esialgsest tähendusest suuresti loobutud, enam ei jagata kultuuri kaheks osaks – eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. 17.03 Ajalooline antropoloogia ☼ kultuuriline “teise”- uurivad kaugemaid nähtusi, ajalugu - ajaliselt kauge, antropoloogia - ruumis kauge ☼ erinevused: antropoloogid- informandid - info kogumine, uurimine inimestelt, kellelt nad uurivad, suuline; ajaloolased: kirjalikud dokumendid ☼ 1970
peale(Portugaalased, inglased kes omasid asumaid). Ka Nõukogude kultuur oli Eestlastele peale surutud, ei andnud võimalus ise määramiseks. • Vaimse loomingu kohta kasutatakse sõna kultuur ja kaunite kunstide kohta kasutatakse- kujutatav kunst, teater,arhidektuur, muusika. • Kultuursus- mis on seotud hariduse intelegentsiga, teritab meie vaimu, maitset, kombeid. • Kultuur jaguneb: kõrg, -massi, -rahvakultuuriks. • Kõrgkultuuri tarbimine eeldab teadmisi, vaimset pingutust ja vaimseid eeldusi(ballett, ooper, sümfoonia) hea oleks teada, kes on helilooja, mis veel kirjutanud on jne..see nõuab vaimset pingutust. • Kõrgkultuur on rahvusvahelise prestiiži kandja. • Massikultuur on mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele ja ei eelda spetsiifilisi eelteadmisi. Printsiip- igale maitsele midagi. Kommertslik ja
Rahvakultuuri "avastamine" oli väga oluline moment uue kultuuriajaloo kujunemises: loobuti senisest keskendumisest vaid kõrgkultuurile ja hakati kultuuri mõistet avaramalt käsitama. 1970. aastatel oli rahvakultuuri ajalugu üks uue kultuuriajaloo mõjukamaid suundi ja selles vallas teostas ennast suurem osa uuendusmeelsematest kultuuriajaloolastest. Tänapäevaks on "rahvakultuuri" mõiste esialgsest tähendusest suuresti loobutud, enam ei jagata kultuuri kaheks osaks eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust, mitte ühepoolset mõju. Ajalooline antropoloogia (lüh: AA) Tekkis tänu sellele, et 1970-ndatel avastasid (kultuuri)ajaloolased (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. Neil on suur ühisosa mõlemad uurivad ,,kultuurilist teist" esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure.
annaabi.ee 
