Nende teened Eesti riigile ja rahvale olid väga olulised. Igati tähtis roll oli eestlaste omaalgatuslikul organiseerimisel ja aktiivsusel rahva seas. Võidi ju luua neid seltse ja ühinguid, kui kui rahvas ei oleks aktiivselt nende tööst osa võtnud, oleks kõik unarusse jäänud. Seega oli äärmiselt vajalik lisaks seltside loomisele ka rahva osavõtt, mis kohati toimis tänu heale haritlaspõlvele, kui ka rahva enda suurele tahtele vabaks saada. Rahvuslikkuse levik sai alguse ka rahvakoolidest, kuna nende koolide õpetajad hakkasid rahvuslikke ideid levitama. Selle-pärast võib väita, et kooliharidusel oli tol hetkel äärmiselt suur roll. Rahvusliku liikumise peaeesmärkideks peeti emakeelse rahvahariduse edutamist, rahva kultuuriharrastuste toetamist, üldise silmaringi laiendamist ning kutseoskuste omandamise soodustamist. Selleks, et täita need peamised, oligi vaja hakata rahvale kooliharidust andma.
sakraalsuse. Ent enne, kui piiblimotiividest saab kirjanduskultuuri orgaaniline osa, enne kui see metaforiseerub, on piibel siiski esmatekst, mis reguleerib, korrastab inimkollektiivi teatava väärtussüsteemi ümber, seob ja keskendab ühes keeles kõnelevat rahvast mõisteliselt. Piibel on võetav siis algmõistena, mis antakse rahvale teksti kujul. See on ühe keele suur narratiiv. Nagu see oli ka eesti keelele ja eesti keeles. 5. Haridus kultuuritekstina. Rahvakoolidest Eesti Aleksandrikooli ja rahvusliku ülikoolini. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist. Kirik ning selle ümber moodustunud kogudus toimis esialgse rahva ühendajana. Vennastekoguduse liikumine andis talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks
1893 mehed ja 1961 naised. Kolmekümnendate aastate alguseni tõusis õppeedukus aasta-aastalt, seejärel saavutas stabiilsuse, mis püsis kümnendi lõpuni. Algkoolides hakati korraldama lõpetajate päevi. Esimest korda tervitati parimaid lõpetajaid 30. mail 1937 ,,Estonias", algkooli lõpetajate päev kuulutati pidupäevaks kogu riigis. 5 2.2 Algkooliõpikud Eesti autorite õpikud olid venestamise ajal rahvakoolidest välja tõrjutud. Riigi iseseisvumisega suurenes kiiresti uue õppekirjanduse väljaandmine. Ühes aines tulid käibele erinevad õpikud. 1924. Aastal moodustas haridusministeerium õpperaamatute komisjoni, mille ülesandeks jäi õpikute retsenseerimise korraldamine ja soovitamine koolidele. Algkooli esimestes klassides hakkas peagi juurduma üldõpetus. Aabitsakursusega seoti kodulugu ja kõlblusõpetus, tundide läbiviimisel võeti aluseks laste kogemuste, elamuste ja huvide maailm
Kõik väärtuslik, mis leidub kultuuris saab ju keelise väljenduse keelel on aktiivne roll tegelikkuse suhtes. Rikas ja arenenud keel on kõrge vaimsuse tunnistaja. Keele arengu taset ei iseloomusta mitte üksnes kirjakeele olemasolu, vaid keele väljendusrikkus (eesti keeles on mitmeid täiesti eestile omaseid ja tõlkes kaduma minevaid väljendeid). See on rahvuse säilimise alustala, rahvusliku vaimsuse, identiteedi ja maailmatunnetuse alus. 6.Haridus kultuuri (all)tekstina. Rahvakoolidest-Eesti Aleksandri koolist Eesti ülikoolini: 17. sajandi esimese veerandi lõpuks läks Eestimaa Rootsi Kuningriigi alluvusse, millega koos jõudis Eestisse luterlik kirik. Luterlus nõudis emakeelse jumalasõna jõudmist igaüheni oma emakeeles ja seega vajati ka rahvakoole. Seega pani reformatsioon aluse süsteemsele kooliharidusele põlisrahva hulgas. Religioon soodustas eesti kirjakeele kujunemist, käivitas eesti kirjakultuuri ning jumalasõna aitas kujundada rahva eneseteadmist
annaabi.ee 
