ümberkasvatuslaagritesse purustati kultuuriväärtusi ja põletati raamatuid uue kultuuri ja mõtlemise aluseks pisike punane,,Esimees Mao Zedongi tsitaadikogumik" mõne aastaga kõrvaldas Mao oma konkurendid ja tema isikuvõim tugevnes d) Hiina pärast Mao surma (alates 1976): teravas võimuvõitluses jäid peale mõõdukamad kommunistid eesotsas Deng Xiaopingiga (kultuurirevolutsiooni ajal represseeritud) reformid Hiina muutmiseks suurriigiks saadeti laiali rahvakommuunid ja arendati üksikmajapidamisi tööstusettevõtetele iseseisvus, mis tegutsesid turumajanduse alusel põhirõhk olmetehnika tootmisele vabamajandustsoonid, kus võisid tegutseda ka välismaised ärimehed hiljem lahtiste uste poliitika väliskapitalile avati kogu Hiina 80ndate keskpaigas saadi jagu näljahädast ja tagati vajadus olmekaupade järele Hiina odavad kaubad jõudsid ka maailmaturule e) Võitlus demokraatia eest:
· Ideoloogia mauism marksismi tõlgendus, erinevus: talupojad edasiviiv jõud, rahvuse rõhutamine TOTAALNE ISIKUKULTUS, KONFLIKT VENEMAAGA! · Ettevõtmised ja programmid: o 1958 ,,Suur hüpe" tööstustoodangu suurendamine aastail 1958-1962, kuus ja pool korda, et muuta Hiina hoobilt üheks juhtivaks tööstusriigiks. Teras, raua sulatusahjud; Põllumajanduses rahvakommuunid, kus kõik ühine, isiklikku omandit peaaegu ei olnud. 1962 täielik läbikukkumine ja katastroof, nälg ja rüüstamine, epideemiad. Mao Zedong riigijuhi kohalt tagasi (jäi edasi esimeheks); o 1959 Tubet; 1962 piiritüli Indiaga; o ,,Kultuurirevolutsioon" 1966-1976, Mao Zedong tahtis õpinguid ja tööd ühitada, muuta haridust odavamaks ja isefintseeritavaks. 4+4 vaime + füüsiline. Rüüstati
Sõlmiti diplomaatilised suhted USA ja teiste lääneriikidega. 1976. aastal suri Mao Zedong. Kultuurireveloutsioon, mis ametlikel andmetel läks hiinale maksma üle 100 miljoni inimese, põhjustades majandusliku kaose ja kestva näljahäda. Pärast Mao surma ja võimule Deng Xiaoping. Nad kõrvaldasid ja häbivääristasid Mao lähimaid kaaslasi, kuid Maost endast tehti riikliku ideoloogia kultuskuju Hiina uus juhtkond alustas majanduslikke ja ühiskondlikke ümberkorraldusi. Kaotati rahvakommuunid ja tühistati keeld tegeleda eraettevõtlusega, kuid riik jättis enda kätte majanduse võtmelülid. milleks olid suurettevõted ja pangad. Talupoegadel lubati omada isiklikku majapidamist. Selline plaani-turumajandus andis varsti ka tulemusi. Juba 1980. aasta esimesel poolel lõppes näjahäda ning elatustase hakkas tõusma. Suur riik meelitas ligi Lääne investoreid, kuna Hiinas oli head võimalused kaupade turustamiseks. Samuti leidus palju toorainet ja lõpmatult palju odavat tööjõudu
ettevõtetesse. Okupatsiooniaastatel aitas Usa näiteks igati kaasa Jaapani musta metallurgia arengule, andes laenu, toorainet ja tehnilisi seadmeid. Tugevnesid usa ja Jaapani vahelised sidemed. Majanduse taastamine oli siiski aeglane. Teravlt andis tunda inflatsioon. 1950. aastatest hakkas olukord muutuma. Hakati rääkima Jaapani majandusimest. Jaapanis oli palju ja odavat tööjõudu, tänu millele olid tooted odavad ning nende järgi tekkis maailamturul nõudlus. Rahvakommuunid Hiinas Seoses sellega, et 40% inimestest, kes olid maad saanud, andsid selle ära ja seda seostati sellega, et ei suudeta maad harida, kuna ei olnud põllumajandusinventari. Leiti, et pääsemiseks on kollektiivmajandid.Kõigepealt hakati looma nn vastastikusse abistamise gruppe(ajutised, suurtemate tööde tegemiseks, põhimõtteliselt talgud eesti mõistes; püsivad, kus enamus töödest ethti koos). Teise tüübina oragniseeriti ka poolsotsialistlikke tüüpi koperatiive, kuhu kuulus 20-