hingekakkusid(hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutid kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulaste heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on Briti saartel ja muudes paikades tavaks , et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Kui reformatsioonijärgsel Inglismaal läksid 1.novembri pühakutepäev ja 2.novembri hingedepäev mõnevõrra rahvakombestikus segamini , siis Mandri-Euroopas säilis hingedepäeva tredistsioon Martin Lutheri õpetuse kiuste visamaltki. Kuigi Lutheri kirikus pole sel päeval päris sarnast tähendust katoliku kirikuga säilis tähtpäeva traditsioon inimeste mälus ja ilmaallikes kommetes siiski. Lähedaste haudade külastamine on väga levinud ka ateistide seas. Breiti saartel, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides on protestantliku kultuuri seas tähtpäev tänapäeval peaasjalikult ilmaliku iseloomuga ja
uskumuste ja traditsioonide järgimiseks. Näiteks pidi pruut kindaid kinkima pulmarahvale, kombeks oli ka teelahkme peal paar maha visata või ka lehmalauta ja talli neid jätta. Arvati, et siis läheb kõik hästi. Usuti ka, et lambaõnne tagamiseks tuli asetada paar kindaid lammaste peale, elu kergendamiseks tuli kaevu koogu külge kindad köita, et käed vee võtu ajal külmetama ei hakkaks. Seda, et kinnastel rahvakombestikus kindel ja tähtis koht on, näitavad ka kinnastega seotud vanasõnad ja mõistatused. Üts uss vii viite kambrõhe? (Üks uss viib viide kambrisse?)- Sõrmkinnas. Räpina, Kirmse Neli velle ubrikun, viies vällän vireles? (Neli venda uberikus, viies väljas vireleb)- Labakinnas. Urvaste, Karula Sukk lai- jalg soe, kinnas lai - käsi külm. Kel küüdse külmetäse, küll tuu kinda kätte võtt. 4 1.2 Kinnaste jaotus
aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid; biograafiad; anekdoodid; teatriromaanid; pamfletid; teoreetilised kirjutised; plakatid; filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid 2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini. Teatrielemendid on tuntavad folklooris: vanemad laulumängud ja etendusmängud ("Lambamäng", "Naerimäng", "Kosjamäng"). Samuti teatrielemendid tuntavad rahvakombestikus: pulmakombestik, mardi- ja kadrisandid. Eeinevatel perioodidel on olnud püüdlusi Eesti omateatri loomiseks toetudes pärimusele ja folkloorile: 1930. aastail (Loorits); 1970 aastail (Evald Hermaküla, Jaan Tooming); nüüdisaegne nn pärimusteater (Anne Türnpu). 3. Baltisaksa teater 19. ja 20. sajandil ning selle roll eesti teatri kujunemisloos. August von Kotzebue rajab 1784. a saksakeelse asjaarmastajateteatri Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798
veel praegugi. Kevad Kevade märksõnad on looduse ärkamine, muna kui elu sümbol, virkuse, ilu, vastupidavuse ja tugevuse taotlus. Kõige otsustavam põllutööde aeg täis ruttu. "Urvad sulle, muna mulle" Urbepäev on alati olnud pühapäeval täpselt nädal enne lihavõttepühi. Kirikuinimestele sümboliseerivad pajutibud palmioksi ning tuletavad meelde Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas palmiokstega käes teda tervitama tuli. Rahvakombestikus on teisiti. Urvaokste puudutus pidi andma elujõudu, tervist, virkust. Sellest tervistavast toimingust on teateid meie maa idapoolsest osast. Urbepäeva varahommikul tuli enne teisi tõusta ja magajaid urvaokstega "vitsutama" minna. Löömise taktis öeldi: "Terveks! Terveks!" või: "Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks! Tarka meelt pähe, hääd sõna suhu!" Urbijatele tuli lihavõttepühade ajal
annaabi.ee 
