erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud
ebastabiilsust. Lääne-Euroopa killustatud ning Frangi riigi lagunemine oli paljude ajaloolaste meelest kaootiliselt arenenud feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest. Kui varem oli nende ajaviiteks tülitsemine, riisumine ja tapmine, siis Ristisõdade ajal kujunes välja rüütliseisus ning rüütlieetika. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said neist alles ristisõdade ajal teada. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu
katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide- instituudile. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid Euroopasse, mis sel ajal oli väga kapitalivaene, suuri rahasummasid. Euroopa rahvastele avanesid Aasia varakambrid ja Euroopas
Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. Juunil, tõsise hoo sai alles pärast Eesti inkorporeerimist, mil alustas tööd Siseasjade Rahvakomissariaat. Kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud. Nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest mis pandud toime iseseisvas eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanglatesse osa hukati kohapeal.1941 elavnes arreteerimine veelgi, vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi. Represiivpoliitika kulmineerus 1941.a 14. Juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese. Viidi vangilaagritesse kus enamus hukkus, nende pered saadeti asumisele. Haldusjaotus · 1944-45 vähendati Eesti territooriumi · 1950 valdade asemele külanõukogud · 1950 kaotatakse maakonnad (13). Asemele tulevad rajoonid (39). · 1952-53 oblastide aeg Vägivallapoliitika
Tööd: "Hülgekütt Pakri saarel", "Äreval ootel", "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" Paul Raud 1865-1930 Maalikunstnik Lähtus saksa Düsselforfi koolkonna realsimist Maastikumaalid, portreed Muhu rauk 1898 53,4x34,4 cm Eesti Kunsti Muuseumis Graafikakunst Realismi ajastul Õitsengu ja populaarsuse tõus Graafika muutus jälle iseseisvaks kunstiliigiks Asju hakati kujutama eri tehnikates Aitas levitada kujutatavat kunsti laiadesse rahvakihtidesse Realism skulptuuris Lõi vähem läbi, kui maalikunst või graafika Realism suutis ainult osaliselt muuta klassitsistliku skulptuurikunsti Constantin Meunier Constantin Meunier 1831-1905 Skulptor Kujutas tööstustöölisi ja kaevureid 2 reljeefi on jõudnud ka Tallinna Laevalastija 1885 Tallinnas Mere puiesteel asuv reljeef Info saadud: Jaan Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele"
Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga.Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi, ausust ja humaansust. b)seisuste esinduskogud prantsusmaal(generaalstaadid) ja Inglismaal(parlament) *Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia/absoluutne monarhiaMõlemas riigis toimiv kuningavõim *Inglise parlament-Suurefeodaalid,Kõrgvaimulikud,Väikerüütlid,Alavaimulikud,Linnade esindajad
(NKVD). Kuni 1940. a. lõpuni kadus üle 1000 inimese, sh. riigi endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed, mitmed tippintelligentsi esindaja. Kõik nad mõisteti süüdi nõukogude seaduste alusel tegude eest, mis pandud toime iseseisvas Eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanlatesse, osa hukati kohapeal. 1941. a. laienes arreteerimine veelgi. Vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi, ka töölisi ja isegi nõukogude aktiviste. Keegi ei võinud olla kindel homses päevas. Ametlikult vangistamistest ei räägitud, see suurenda hirmu veelgi. repressiivpoliitika kulmineerus 1941. a. 14. juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. Täisealised mehed (Nneid oli vähemuses) kuulutati arreteerituiks ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus; nende perekonnad
mingit sokiteraapiat. Seejuures ei püüa ta partnereid Tema õpetuslik tegevus seisnes puhtalt vestluses, naeruvääristada vaid töe juurde tuua. küsimus- vastus mängus. Sokrates ei tegele seejuures · Näide: Sokratese järel jookseb mees kirvega ja hüüab: mitte ainult oma õpilastega vaid pöördub ka juhuslike "Pidage kinni! Pidage kinni! Sokrates jalutab rahulikult möödujate ja kõigisse rahvakihtidesse kuulujate poole. Ta edasi. "Miks sa teda kinni ei pidanud? Ta on mörtsukas!" alustab süütute küsimustega, kuid juhib siis vestluse karjub mees. "Mörtsukas?" küsib Sokrates. "Kes see on?" samm sammult üldiste filosoofiliste küsimuste juurde: Mis - "Ära mängi lolli. Mörtsukas on mees, kes tapab." - on voorus? Kuidas jõuda tõeni? Milline on parim riigikord? "Lihunik niisiis?" - "Lollpea. Mees kes teist tapab." -
annaabi.ee 
