üksteist rängemalt solvata, aga samas on üksteisest emotsionaalses sõltuvuses. Mees sureb. George Bernard Shaw Iiri-inglise kirjanik, sündis Dublinis ja tegutses ning elas Londonis. Ta on loonud üle 50 näidendi, millest kuulsaim on draama ,,Pygmalion". Draamalooming on ühiskonnakriitiline ja näitab seda, kuidas rikkam ja privilegeeritum ühiskonnakoht kasutab ära vaesemat ja töökamat rahvakihti. Samas suhtub ülemkiht alamikihti põhjendamatu põlgusega. ,,Pygmalioni" põhjal on tehtud muusikal ,,Minu veetlev leedi", mille autor on Loewe. Näidend räägib sellest, et rikka ja vaese vahe on sageli lihtsalt nendesse suhtumises ja neile antud võimalustes. Haridusega saab ka alamkihi esindajast teha kõrgklassi liikme (Shaw' radikaalne idee), kui keelata võimalust hariduseks, läheb vaeste potentsiaal raisku. Peategelane on professor Henry Higgins, kes
või terrassile trepi kaudu, mis asus platvormide külje keskosas. Platvormi fassaade kaunistati skulptuuride või stukkmaskidega, mis olid vastavalt määratletud selle peal seisva hoone või sees paikneva hauakambri funktsiooniga. Hauakambrid Läbi aastatuhandete sängitasid maiad elavate ilmast lahkunuid kõige sagedamini maa sisse kaevatud piiritlemata haudadesse või hoonete alla. Keskmisel eelklassikalisel ajajärgul hakati nii mägis- kui madalmaal kõrgemat rahvakihti kividega piiritletud krüptidesse matma. Keerulisemate struktuuridega hauad ilmusid alles hilisel eelklassikalisel ajajärgul, kui maiade ülikutele rajati võlvitud kiviruume templite või akropoli hoonete alla. Üks leitud hauakambritest, mis kuulus Palenque valitsejale Hanab Pakalile oli esimene püramiidist avastatud hauakamber Mesoameerikas. Püramiidplatvorm ehitati künkale, mis suurendas veelgi ehitise kõrgust, ja koosnes sarnaselt
Keskaja sõnakasutuses vastanduvad vaesus ja võim, mitte vaesus ja rikkus. Arhailine kohtuprotsess, õiguse maagilisus, vanded, kaasvanded: Arhailise kohtuprotsessi oli spetsiifiline kohtuprotsess, põhines vormelitel ja sümbolitel. Eesmärk pole leida süüdlast, vaid taaastada rikutud rahukord. Valdavalt koosnes protsess rituaalide läbiviimisest ja vormelite lausumisest, kuid võis esineda ka kohtulikke kahevõitlusi hageja ja kostja võitluses, kusjuures oli lubatud kasutada alamasse rahvakihti kuuluvaid palgalisi võitlejaid. Kohtupidamine ise pidi toimuma lageda taeva all, pühas paigas ja pühal ajal. Kohtuistungit juhatas kohtunik, tema käske täitis kohtuteener. Kohtuniku ümber istusid poolringis otsustajad, vagad ja ausad inimesed, kes paistsid välja hea maine, suursugususe ja vanuse poolest. Otsustajad pidid leidma lahendi ja kohale tulnud kohtukogukondlased pidid selle ühehäälselt heaks kiitma. Tõde
ning selliste vooruste tõttu peavad nad aitama filosoofidel teostada ülimalt vooruslikku ehk õiglast riigivalitsemist. Hirmudele vastas kogu ülejäänud vaba rahva (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) paljuski arutu ning pimedate tungide ajel tegutsev mass, kes on vähe vooruslikud, sest nad on puudulikult haritud ega mõista, mis on tegelikult vooruslik ehk õiglane. Nende roll on teenindada kaht esimest väikesearvulist rahvakihti voorulikul riigivalitsemisel. Platoni käsitlus riigis on märgatavalt staatiline. Nii indiviidi tarve olla ühiskondlikult ja ühiskonnale kui ka riik on juba loomupäraselt ette antud. Seejuures idealiseerib Platon riigi vormi. Täiuslik vorm on ülim st ideaalne aristokraatia. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng suletud ringis, st ideaalne aristokraatia-> timokraatia -> oligarhia-> demokraatia-> türannia-> aristokraatia