sündmused: 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524- 1524 Saksa talurahvasõjad. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu- luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich
Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. 1521. a kutsus keiser Lutherit oma õpetustest lahti ütlea, ta ei teinud seda, ta kuulutati lindpriiks. Luther sai kaitset vürst Friedrich Tark. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524-1524 Saksa talurahvasõjad. Luther oli sellest sokeeritud ega toetanud seda. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahex. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu-luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus,
paremad kui talupojad. Selle paremuse väljendamiseks hakkasid nad rääkima saksa keeles ning võtsid ka mõningaid baltisaksa sõnu üle eesti keelde. Vaesemad talupojad hakkasid neid inimesi pilgates kadakasaksadeks nimetama. Kohalikud sakslased ei tunnistanud tegelikult neid isehakanuid ja kutsusid kadakasakslasi õlgjunkruteks ehk poolsakslasteks. (Rätsep 2012: 11) Huno Rätsep kirjeldab rahvaetümoloogiat kui püüet asendada võõras sõna kõlalt enda omaga. Rahvakeelseteks mugavndusteks võib pidada sõna kadalipp, mis on toodud eesti keelde laensõnana vanarootsi keelest. Kadalipuks nimetatakse karistusviisi, mis tuli kasutusele 16. sajandi teisel poolel ning see pärines Rootsi sõjaväest. Eesti talupojale kõlas see võõralt ja rahvasuu hakkas seda eestipäraseks kohendama. Liitsõna mõlemad pooled asendati, ilma et midagi oleks tõlgitud. Nii jõutigi välja kõlalt selge sõnani kadalipp. (Rätsep 2012: 12 – 13) 1900
evangeeliumiusku, s.t lutheri usk- jumal. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524.a Tallinnas pildirüüste- kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid, mis tähistasid vana usku. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Liivimaal ei viidud reformatsiooni lõpuni, sest Liivimaa meister jäi ordule truuks ja lükkas uue usu tagasi- vaatamata ordu kõrgmeistri usuvahetusele. Lutheri usuga muudeti ladina keelsed jutlused rahvakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul, mis aitasid kaasa koguduse jumalateenistusse. M. Luther tunnistas 7st sagramendist ainult 2, niiet need ainult jäidki. Reformatsiooni järgsel ajal ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja S. Wandradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja J. Koelli luterlik katekismus a 1535. Vana-Liivimaa- Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis- territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16
plaanid takistasid seda. Koos Saksi kuurvürsti Friedrich III Targaga mindi üle reformatsiooni poolele lootes rikastuda. Reformatsioon saavutas enneolematu mõju ja Luther hakkas ehitama uut kirikut. Suleti kõik kloostrid, vaimulikud said õiguse abielluda, linnaisandad said kiriku üle võimu aladel, kus reformatsioon sai oma võimu. Riik sai kiriku maavaldused ja vara, kirikutest eemaldati kõik kaunistused ja pildid, et need ei segaks plavetamist, ladinakeelsed jutlused muudeti rahvakeelseteks. 1529. aastal üritas keiser keelustada luteri usku, kuid selle pooldajad avaldasid protesti --> protestandid. 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu ning luteri usk sai eksisteerida teise religioonina katoliku usu kõrval. Põhimõte oli "kelle maa, selle usk" nii et kõik olenes maahärrast. Katoliku usu juurde jäid peamiselt lõuna- ja lääneosa Saksamaast, põhja- ja idaosa olid aga luteri usku. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon
annaabi.ee 
