uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikalender Kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks võeti ,,Billingeni katastroof" Jagamise aluseks tavakalender 7 päeva ja 12 kuuga. Kuunimedeks üks valik võimalikest nimedest. Maavalla rahvakalender Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristilikust rahvakalendrist. Ajaarvamise süsteem ja tähtpäevad, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused.
haridus oskused/oskusteave misi, hankida kiirelt ja töödelda infot Töökorral- Sõltus ilmastikust, kiriku- Täpne, reglementeeritud, Mitmekesine, paindlik Elu jooksul omandatakse dus pühadest, rahvakalendrist. ratsionaalne, kiire, prakti- võimalus ise korraldada mitu elukutset ja Tööjõul vähene huvi töö tule line, pingeline, nüristav. Vahe töö- ja puhkeaja vahetatakse töökohti muste vastu (v.a. koduses Huvi töö tulemuste vastu on vahel kipub kaduma majapidamises) suurem
Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalender 12 kuu ja 7päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid Maavalla rahvakalender on Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristlikust rahvakalendrist koos vastava ajaarvamise süsteemi ja tähtpäevadega, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused. Selle peamise allikana on kasutatud Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatut.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Talvised rahvakalendritähtpäevad Referaat Nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähistati 6
DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Käesolevas referaadis käsitletakse rahvakalendri igast kuust üht tähtpäeva koos kirjeldustega ning selgitustega. Lisatud on ka autori kogemusted ning mälestusted, mis on seotud kirjeldatud tähtpäevadega.